Atlandi tuur

Atlandi tuur
Kaitsestaatus
Kriitilises seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Luukalad Osteichthyes
Selts	Tuuralised Acipenseriformes
Sugukond	Tuurlased Acipenseridae
Perekond	Tuur Acipenser
Liik	Atlandi tuur
Binaarne nimetus
Acipenser sturio Linnaeus, 1758

Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu.

Põhja-Ameerikas elavat tuura Acipenser oxyrhynchus peetakse ka atlandi tuura alamliigiks Acipenser sturio oxyrhynchus

Tuura rahvapäraste nimetuste seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala.

Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse.

Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane.

Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes.

Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikku poiset.

Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga.

Keha katab soomuste asemel viis pikirida suuri radiaalmustriga luukilpe, nii et keha paistab viietahuline. Selja- ja küljekilbiridade vahel on palju väikesi rombikujulisi luunaaste, mille kuju on atlandi tuura iseloomulik tunnus. Peal on sõmerapinnalised tihedalt üksteise vastu liibuvad luuplaadikesed. Kala kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks.

Kõht on kollane või hallikasvalge ja selg tume oliivhall (pruunikashall), rohekas või määrdunud kollane. Küljed on sinkjashõbedased.

Tuur on tavaliselt 1–2 m pikkune, kuid võib kasvada kuni 3,5 m pikkuseks (rekord umbes 5 m). Ta kaalub keskmiselt 150 kg, kuid võib kaaluda kuni 315 kg^[2] (rekord 500 kg^[3] või umbes tonn^[4]).

Tuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest.

Isased saavad suguküpseks kõige varem 11-aastaselt, tavaliselt 12–14-aastaselt (pikkus üle 100 cm), emased kõige varem 14-aastaselt, tavaliselt 16–18-aastaselt (pikkus üle 140 cm).

Tuur rändab suve algul tihti merest enam kui 1000 km kaugusele piki jõgesid sigima ja muneb kiirevoolulise jõe põhja 800 000 – 2 400 000 tumehalli kleepuvat muna, mis kleepuvad kivide külge.

Tuur elab kuni 40-aastaseks, rekord on 100 aastat.^[3]

19. sajandi alguses oli laialt levinud atlandi tuura kaaviar (emaste viljastamata mari). 17. sajandil maksis Narva linn kõik maksud Rootsi kuningale tuuraga.

Et teda on liha ja marja saamiseks tugevasti üle püütud, on ta nüüdseks haruldane. Ta on kriitilises seisundis liik (IUCN 2.3). 1982. aastal võeti ta Euroopas kaitse alla.^[viide?]

Atlandi tuura arvatakse olevat alles umbes 400.^[viide?] Suure levila ja väikese arvukuse tõttu on emastel ja isastel väga raske üksteist leida.^[viide?] Ennustatakse, et tuur sureb välja.^[viide?]

Eestis sattus Atlandi tuur (Maria) 1996. aastal Muhus Võrkaia kalurite võrku; temast topise tegemise lugu pälvis Eesti meedias suurt tähelepanu.

2024. aasta seisuga tegelevad Läänemerest hävinud atlandi tuura asurkonna taastamisega Eestis Eesti Loodushoiu Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kokku lastakse Eestis jõgedesse üle poole miljoni noore tuura.^[5]

• Eesti kalade süstemaatiline nimestik
• Kaspia meres leidub kuut tuuraliiki:
  • Beluuga Huso huso L.,
  • Sevrjuuga Acipenser stellatus L.,
  • Šipp Acipenser nudiventris L.,
  • Vene tuur Acipenser gueldenstaedtii L., mida kasvatatakse Eestis, Narva Elektrijaamade jahutusveebasseinides
    • Iraani tuur Acipenser gueldenstaedtii iranus L.,
  • Sterlet Acipenser ruthenus L.
• Siberi tuur

• Atlandi tuur andmebaasis eElurikkus

• Leili Järv. Meie vete kalu: Atlandi tuur, Kalastaja, 46
• http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ACISTU2.htm
• Atlandi tuur kalade andmebaasis www.fishbase.org
• Atlandi tuur IUCN-i punases nimekirjas