Arutelu:Museion
See on vist kõige tuntum Museion (Aleksandria Museion), aga museion oli ka üldmõiste. Andres 5. november 2010, kell 08:40 (EET)
Aleksandria museioni sarnased museionid olid ka näiteks Platonil ja Aristotelesel. Andres 5. november 2010, kell 08:53 (EET)
Üldmõiste kirjutatakse jah väikse tähega. See muusade kodutempel. Eesti keeles millegipärast kiputakse mõneti pärisnimesid väikeste tähtedega kirjutama: Väikese Jääaja asemel väike jääaeg, Päikese asemel päike. Ega isegi eriti ei saa pidavust ja pidevust rakendada. Hetkel ei tule see lütsentsiumi ja akadeemia värk eriti meelde. Igatahes üks jutt räägib et Aristotelese eraraamatukogu olevatki olnud Museioni seemneks.
Prantslastel on ka üks Museioni nimeline. Üksikasjad ei tule meelde. --Ivo Vahur 5. november 2010, kell 09:02 (EET)
Bales, Stephen. ―Aristotle‘s Contribution to Scholarly Communication.‖ PhD diss., University of Tennessee, 2008.
- http://eprints.rclis.org/17448/1/Balesdissertation2008_corrected.pdf
- Stephen Edward Bales
- ARISTOTLE’S CONTRIBUTION TO SCHOLARLY COMMUNICATION
- A Dissertation Presented for the Doctor of Philosophy Degree
- The University of Tennessee, Knoxville
- December 2008
- suwa 6. november 2010, kell 09:48 (EET)
Kirjutab protoraamatukogudest ka Mesopotaamias ja Egiptuses. Ja sellest ka diskursuse seisukohast.
Ma püüan selle ümber kirjutada, kasutades olemasolevat materjali, nii palju kui võimalik. Praegu ma pean pooleli jätma.
Ivo Vahuri artiklid vajavad muidugi toimetamist, aga sõimamine on minu meelest küll üleliigne. Andres 5. november 2010, kell 21:26 (EET)
- Palun protokollida eriarvamus: ei ole yleliigne, nunnutamine on yleliigne. Vikipeedia ei ole hooldekodu, kus tuleks lahkelt vastu võtta kõiki, kes tahavad oma probleeme välja elada. Probleemidega inimesi abistavad arstid. Niigi korrutab suur osa populaar- ja muidu teadlasi, et Vikipeedia ei ole tõsiseltvõetav. Kui siia kuhjub aina suuremas koguses logorröad, huilatusi ja seosetut loba, väheneb Vikipeedia sarnasus entsyklopeediatega veelgi ning vastastele vastuvaidlemine muutub yha raskemaks. Ma ei ole vastu yhegi teema kajastamisele, kuid ma olen vastu sellele, et Vikipeediast tehakse kemmergusein. --Oop 6. november 2010, kell 13:44 (EET)
- Igaüks tegutseb muidugi lähtuvalt oma arvamusest. Sõimamine võib mõnikord hästi mõjuda, aga minu meelest tuleb eelistada viisakat väljendust ja heatahtlikku suhtlemist.
- Logorröa jne tuleb lihtsalt välja toimetada. Kui sõbralik selgitus ei aita, siis võib-olla tuleb tõesti ka sõimata, aga eelkõige tuleb artiklitega töötada. Andres 6. november 2010, kell 13:56 (EET)
- On materjale, millest saia ei saa. Kui keegi käib ringi ja katab kogu ymbruse sellise toodanguga, on vaja Heraklest, et tall puhtaks saada. Senikaua aga haiseb terve Augeiase Vikipeedia. Arvan endiselt, et sellist tegevust ei peaks heaks kiitma ega õhutama, sest see rikub Vikipeediat kui tervikut ja sunnib niigi väheseid tegijaid raiskama oma aega yhe inimese järelt koristamisele. --Oop 6. november 2010, kell 14:05 (EET)
- Kas on siis heaks kiidetud ja õhutatud? Andres 6. november 2010, kell 14:12 (EET)
- No mul on kyll seda jama jälgides aina vähem seda tunnet, et minu tegevusel siin miski otstarve on. Ei ole mingit mõtet yhes nurgas stiili ja õigekirja parandada, kui teises nurgas reostab grafomaan ning see on kõigi arvates normaalne. Seewaldi sygispäevad, mitte Vikipeedia. Paraku paistab, et entsyklopeediaartiklite pähe kirjaoskamatu ning seosetu lalina esitamine kedagi teist ei häiri, järelikult lasku aga edasi ja mina lähen tegelen millegi muuga kuskil võimalikult kaugel. --Oop 7. november 2010, kell 00:05 (EET)
- Mind häirib see ka, sestap ma püüangi need tekstid korda teha. Museion ja kaheksaosaline tee on nii palju toimetatud, et läbu nad ei tohiks sisaldada, ja teised aajad püüan ka korda teha. Need teemad tuleb niikuinii läbi kirjutada ja artikleid tuleb edaspidigi halvemaks tegemise eest kaitsta, nii et ajaraiskamisest minu meelest rääkida ei saa. Seda saab edukalt teha ikkagi siis, kui hea artikkel on juba olemas. Kui pole, siis pole ka midagi halvemaks teha. Andres 7. november 2010, kell 00:41 (EET)
- No mul on kyll seda jama jälgides aina vähem seda tunnet, et minu tegevusel siin miski otstarve on. Ei ole mingit mõtet yhes nurgas stiili ja õigekirja parandada, kui teises nurgas reostab grafomaan ning see on kõigi arvates normaalne. Seewaldi sygispäevad, mitte Vikipeedia. Paraku paistab, et entsyklopeediaartiklite pähe kirjaoskamatu ning seosetu lalina esitamine kedagi teist ei häiri, järelikult lasku aga edasi ja mina lähen tegelen millegi muuga kuskil võimalikult kaugel. --Oop 7. november 2010, kell 00:05 (EET)
- Kas on siis heaks kiidetud ja õhutatud? Andres 6. november 2010, kell 14:12 (EET)
- On materjale, millest saia ei saa. Kui keegi käib ringi ja katab kogu ymbruse sellise toodanguga, on vaja Heraklest, et tall puhtaks saada. Senikaua aga haiseb terve Augeiase Vikipeedia. Arvan endiselt, et sellist tegevust ei peaks heaks kiitma ega õhutama, sest see rikub Vikipeediat kui tervikut ja sunnib niigi väheseid tegijaid raiskama oma aega yhe inimese järelt koristamisele. --Oop 6. november 2010, kell 14:05 (EET)
- Oopil on õigus, et selline pikk kõrvalteemadest ja teistele järjepidevusetu kirjutamine hajutab ühise koostöö võimalusi ja tahet. Lootsin et pikad materialid mis siia panin kui vaja pole maha tõmmatakse. Ise ei julgenud, järsku läheb vaja. Sellises vormis peaks teises Viki aknas või sideliinil asja arendama. Aga praegu sellist liini pole. Püüan end koomale tõmmata muidu üks teie headest toimetajatest kaotab lihtsalt huvi ja motiveerituse siinsetes tegemistes osaleda. Hakkan edaspidi lisama kindlale isikule saadetud materjalile märget: liigne kõrvaldada. --Ivo Vahur 7. november 2010, kell 01:08 (EET)
- Veel parem, kui Sa jätad liigse kohe kirjutamata. Andres 7. november 2010, kell 01:20 (EET)
- Ma ei saanud selle rämeda stiili pärast tükk aega aru mida ta õelda tahab. Arvasin et sõda pidada. Tõmba siit leheküljelt liigne maha, kui aega saad. See ingliskeelme nimekiri ja muu. Ma panin nad siia, sest mõtlesin üldse kõrvale tõmbuda. Et oleks lihtsalt teistel võtta. Praegu teen mõnda aega muid asju.--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 01:48 (EET)
- Mul ei õnnestu kustutada nii, et ka muu ära ei kaoks. Äkki keegi teine teeks seda? Andres 7. november 2010, kell 09:08 (EET)
- Ma ei saanud selle rämeda stiili pärast tükk aega aru mida ta õelda tahab. Arvasin et sõda pidada. Tõmba siit leheküljelt liigne maha, kui aega saad. See ingliskeelme nimekiri ja muu. Ma panin nad siia, sest mõtlesin üldse kõrvale tõmbuda. Et oleks lihtsalt teistel võtta. Praegu teen mõnda aega muid asju.--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 01:48 (EET)
Andres 5. november 2010, kell 21:26 (EET)
18 nime ainuüksi kes Aleksandrias ka matemaatikaga seotud olid.
Paljudel ka muud. Lingid siia üle ei kandunud. Kõigil ka saavutused juures.
Euclid
Archimedes
Conon of Samos
Aristarchus of Samos
Appolonius of Perga.
Eratosthenes of Cyrene
Hypsicles
Hipparchus
Heron
Menelaus
Ptolemy
Diophantus of Alexandria
Pappus
Sporus
Diophantus
Theon,
Proclus,
Hypatia
- Neid võib teksti kindlasti juurde panna, ainult et nimed tuleb kirjutada nii, nagu neid eesti keeles kirjutatakse. Ainult et kõik nimetatud ei töötanud Museionis. Theonit on allikas seostatud Museioniga, kuid pole selge, milles see seos seisnes. Hypatia on juba Museioni-järgne. Kas Procluse all on mõeldud filosoof Proklost?
- Pidin võtma välja mõned lõigud, mis olid kas teemakohatud või originaaluurimust sisalduvad. Jutt teadusharude moodustumisest ei ole faktiline, vaid pigem tõlgendus. Andres 5. november 2010, kell 22:49 (EET)
Kasutasin allikatena teisi vikisid ja mõnd üldentsüklopeediat. Need allikad on vasturääkivad, nii et asi vajab veel uurimist. Andres 5. november 2010, kell 22:52 (EET)
- Mis tähendab "ära rabele"? Püüa kirjutada korralikult, ja kui võimalik, siis viita. Andres 5. november 2010, kell 23:50 (EET)
Vabandust. Mul oli ka tunne et võid valesti aru saada. Rabeleda selles mõttes et sa tuhnid aganates, see võtab aega. Otsides midagi. On vaja korraliku. Thirteen lecture halls were discovered in Alexandria by a Polish-Egyptian archaeological team in 2004. It is estimated that all thirteen combined could have held over 5000 students.
61 David Whitehouse, ―Library of Alexandria Discovered,‖ BBC News, May 12, 2004, http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3707641.stm/.
Näe ühe tabeli ikka leidsin. Tegijatest ja tehtavast. On veel kaks raamatukoguhoidajat tabelit eri autoritelt antiigist aga ma arvan et sa oled nendeni juba jõudnud. Ja lisaks neile veel paar oletust veel varasemat kohta.
- Ei, ma ei hakka seda teemat praegu pikemalt uurima, ja autoriteetsete allikateni pole jõudnudki. Kui Sul on korralik allikas, siis kasuta seda ja viita.
- Mulgi on segamini asjad, mida võib kindlaks pidada ja mida mitte. Kui algallikad on vasturääkivad, tuleb ka seda kirjeldada, mida erinevad allikad ütlevad.
- Näiteks Archimedese nimetamine Museioni liikmeks pole nähtavasti õige, sest ta ainult viibis seal külas. Andres 6. november 2010, kell 08:55 (EET)
Kui rääkida raamatutest, mida veebi kaudu saab vaadata, siis Museionist on juttu kirjanduse loetelus kõige viimases raamatus, ja selle kohta on eraldi peatükk raamatus "Wikipedia: A New Community of Practice?". Andres 6. november 2010, kell 09:08 (EET)
- Tuleks küll algallikate erinevusi kirjeldada jne. Aga see lähen juba veekandmiseks. Öelda et vasturääkivad ja tegelda olulisemaga edasi.
Luure. Minu teada polnud seal küll midagi algupärast mis välja võtsid. Sellest ju pakse raamatuidki kirjutatud. Oleks võinud muidugi ainult täpsustada, sest midagi oli seal juba aegunud küll.
- Võib-olla küll, et ma kustutasin ära midagi, mis oleks pidanud sees olema. Aga ma ei kustutanud ainult seda, mis tundus algupärasena, mittefaktilisena või mitteteemakohasena. Näiteks Aleksandria mõju ei ole sama mis Museioni mõju. Kogu Aleksandria mõtlemine ei toimunud Museionis.
- Mõtle täpsemalt läbi, mida artiklisse kirjutada, ja viita, kui võimalik. Andres 6. november 2010, kell 12:37 (EET)
Ma jätsin vist vähemalt selle välje, et keskaegse Euroopa vaimne alus - munklus - on tekkinud Egiptuses. Aga need muud olid sellega seotud ja ennem Aleksandria (hellenistliku või millise) artiklit või Museioni (aegne) Aleksandriat võivad nad ka siin olla. Aga ka mitte. Muidugi tuleks veel selle skripidooriumiga seostada, et seeläbi sai linn antiikaegse raamatukaubanduse keskmeks. Peale selle ka papüürusetootmise ja -kaubanduse. Aga selles polnud ainult Musieoni osa.
Artikkel Museionist on suuremas osas fiktsioon ja ulme, mis on selle kohta loodud valdavalt uusajal. Artiklis pole mingeid viiteid antiikautoritele ega arheoloogilistele väljakaevamistele. Esimest korda mainitakse Museionit alles ühes juudi kirjas u 150-100 eKr. Peale selle lõppes selle õitseng 145 eKr kui üks Ptolemaiostest selle seltskonna sealt laiali ajas. Raamatukogu jäi.
- Jah, ja antiikaega pole kunagi olemas olnud, Egiptuse vaaraode ja Saksa-Rooma keisrite nimekiri koosneb tegelikult samadest inimestest, maailm loodi 6000 aastat tagasi ning kuu koosneb juustust, selle tagumisel kyljel aga elavad natsid, kes hakkavad kohe maailma vallutama. Huvitav, miks tõmbavad mingid teemad järjekindlalt ligi paranoilisi konspiratsiooniteoreetikuid, keda yhendab vilets õigekiri? --Oop (arutelu) 2. mai 2012, kell 15:50 (EEST)