An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimarust" või "Essee inimmõistusest") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
"Kirjas lugejale" ütleb Locke, et "Essee" idee sai ta vaidlusest sõpradega ühe hoopis teise teema üle. Neil tekkis arutlustes nii palju raskusi, et Locke jõudis järeldusele, et kõigepealt tuleb selgust saada inimarus. Tuli "uurida meie endi võimeid ja vaadata, milliste objektidega meie aru on kõlblik tegelema, millistega mitte". Locke taipas, et enne kui mõelda maailmast ja meie ligipääsust sellele, tuleb teada saada, kuidas me omandame teadmise, millised uurimisvaldkondade jaoks me oleme sobivad ja millistes valdkondades on teadmine meie jaoks võimatu ning milles teadmine seisneb. Ta ütleb, et tema eesmärk on "uurida inimteadmise päritolu, kindlust ja ulatust koos uskumise, arvaise ja nõustumise aluste ja astmetega" (1.1.2). Selleks et maailma uurimist kohaselt suunata, on meil Locke'i järgi tarvis saada aru oma tunnetusvõimetest.[1]
I raamatus välistab Locke selle, et meie teadmine on kaasasündinud. II raamatus väidab ta, et kõik meie ideed, sealhulgas Jumala, lõpmatuse ja ruumi idee, tulevad kogemusest, ning näitab, kuidas see on võimalik. III raamat räägib keelest ja selle rollist teoretiseerimisel. Locke peab keelt arusaamise takistuseks ja annab soovitusi segaduste vältimiseks. IV raamat käsitleb teadmist, uskumist ja arvamist. Teadmised on Locke'i järgi teatud laadi suhted ideede vahel.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M. Ayers. Locke: Epistemology and Ontology, New York: Routledge 1993.
- Roomet Jakapi "Moraalirelativism Locke'i "Essees"?" Akadeemia 3/2005, lk 598–620
- L. Newman (toim). The Cambridge Companion to Locke's Essay Concerning Human Understanding, Cambridge: Cambridge University Press 2007.
- M. Stuart. Locke's Metaphysics, Oxford: Oxford University Press 2013.