Mine sisu juurde

Aleksei Hotin

Allikas: Vikipeedia

Aleksei Jurjevitš Hotin (Алексе́й Ю́рьевич Хо́тин; sündinud 21. mail 1974 Minskis Valgevene NSV-s) on Venemaa ettevõtja, finantsasutuste, kinnisvara ning nafta- ja gaasiettevõtete aktsiate omanik. 2016. aastal oli ta ajakirja "Forbes" järgi Venemaa rikkaimate inimeste edetabelis 900 miljoni dollariga 95. kohal.[1]

1991. aastal lõpetas Minski suvorovlaste sõjakooli ja 1997. aastal G. V. Plehhanovi nimelise Venemaa Majandusülikooli. Alates 1996. aastast on ta juhtinud mitmeid tööstusettevõtteid, mis toodavad sõjavarustust, keemilisi tooraineid, tarbekaupu ja toiduaineid. Aastatel 2001–2003 oli ta Moskva keemiakomplekside organisatsioonide assotsiatsiooni asepresident. Ajakirja "Forbes" andmetel ostis ta 2010. aastatel vähemalt 10 naftafirmat, mis tootsid 2016. aastal umbes 2,5 miljonit tonni naftat.[2] 2015. aastal ostis ta Moskvas Punase väljaku kõrval asuva hiigelsuure hotell "Moskva" kompleksi. Ajalehe "Vedomosti" uurimuse kohaselt aitasid tema äriedule kaasa sidemed Venemaa valitsuse kõrgeimal tasandil.[3]

Kohtuprotsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Talle kuulus Küprose-Šveitsi ettevõtte "Radamant Financial" kaudu enam, kui pool "Jugra" pangast.[4] 2017. aastal tühistas Venemaa keskpank "Jugra" panga tegevusloa. Hiljem teatas hoiuste tagamise amet, et 98% (umbes 240 miljardit rubla) kõigist panga väljastatud laenudest kasutati selle omaniku Hotini äritegevuse rahastamiseks kinnisvara ja naftatootmise valdkonnas.[5] Kohe pärast tühistamist lõpetasid ärimehega seotud laenuvõtjad oma laenude maksmise ja selle tulemusena oli 2019. aasta aprilli seisuga 99,9% kõigist pangale kuuluvatest võlgadest tasumata.

19. aprillil 2019 pidasid FSB ja Venemaa siseministeeriumi ohvitserid ta kinni kriminaaljuurdluse raames, mis käsitles "Jugra" pangast 7,5 miljardi rubla vargust. Moskva Zamoskvoretski kohus rahuldas 2023. aasta mais peaprokuratuuri nõude nõuda Hotinilt tagasi 192,1 miljardit rubla ning arestis riigi kasuks ka tema kontrollitavate struktuuride poolt 2013. aastal asutatud Rus-Oili ettevõtete grupi aktsiad. 4. märtsil 2024 mõistis Moskva Zamoskvoretski kohus ta 23,5 miljardi rubla varguses süüdi ja mõistis karistuseks üheksa aastat vangistust üldrežiimiga koloonias.[6]