Afganistan

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis. Lisateavet artikli arutelust

See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Afganistani Islamiemiraat puštu د افغانستان اسلامي امارت Də Afġānistān Islāmī Imārat dari امارت اسلامی افغانستان Imārat-i Islāmī-yi Afghānistān
Afganistani lipp Afganistani vapp
Riigihümn	De waţan Afghānistān day
Pealinn	Kabul
Pindala	652 230 km² [1]
Ametlikud keeled	puštu, dari
Rahvaarv	37 466 414 (juuli 2021)[2]
Rahvastikutihedus	57,4 in/km²
Juht	Hibatullah Akhundzada
Peaminister	Hasan Akhund
Iseseisvus	19. august 1919
SKT	20,815 mld $ (2017)[3]
SKT elaniku kohta	550 $ (2017)[4]
Valuuta	afgaani (AFN)
Usund	islam
Ajavöönd	maailmaaeg +4:30
Tippdomeen	.af
ROK-i kood	AFG
Telefonikood	93

Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat^[5]) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Riigi pealinn on Kabul.

Tal on ühine piir Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning teda võib arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.

Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav.

Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500^[6] km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000^[viide?] või 33 609 900^[6].

Alates 1970. aastatest on riik haaratud sõjalistesse konfliktidesse, millest ulatuslikumad on olnud Nõukogude-Afganistani sõda ja 2001–2014 väldanud Ameerika Ühendriikide sissetung. 2021. aasta 15. augusti õhtuks võtsid Ţālebāni võitlejad oma kontrolli alla Kabulis asuva presidendipalee, millega taastasid islamiriigi võimu Afganistanis.^[7][8][9]

"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes puštude traditsiooniliste alade nimetamiseks.

Afganistanil on lipp ja vapp.

Afganistani riigihümn on 2006. aastast "De waţan Afghānistān day".

Afganistan piirneb põhjas Türkmenistani (piiri pikkus 744 km), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina (91 km), idas ja lõunas Pakistani (2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).

Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor.

Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.

Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.

Afganistani esimene põhiseadus võeti vastu aastal 1964. See nägi ette parlamentaarset monarhiat, vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. Alates monarhia kukutamisest 1973. aastal seda põhiseadust enam ei rakendatud.

2002. aastal asutati põhiseaduse kogu Lowyah Jirgah ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004 (2004. aasta Afganistani põhiseadus) ja see jõustus samal aastal. Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õiguslikku alust šariaadile.

Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik Ţālebāni poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.

2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.

President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.

President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament Rahvuskogu.

Rahvuskogu koosneb kahest kojast – Vanematekojast ja Rahvakojast. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast 2005. aasta valimisi on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.

Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad Lowyah Jirgah', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.

Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.

Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.

1. järgu haldusüksus on provints, mille eesotsas on kuberner (waali), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei hoia kontrolli all kogu riiki.

Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse neljaks aastaks.

Afganistan koosneb 34 provintsist:

Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (woluswali). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud mudžaheedide või taliibide režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.

Igal kohalikul omavalitsusüksusel on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

Suurt osa riigist katvad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik on tekkinud Alpi kurrutusel.

Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.

Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.

Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rīgestāni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mārgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshāk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.

Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.

Kitsad jõeorud ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.

Afganistan asub lähistroopilises kliimavöötmes ja seal on mandriline kuiv lähistroopiline kliima.

Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi piirkondade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks idas asuvas mäestike piirkonnas on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse koos niiskuse ja vihmadega. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm tugevalt mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.

Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini.

Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).

Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.

Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus.

Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.

Kabulis ulatub temperatuur –30 °C-st talvel + 40 °C-ni suvel.

Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.

Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.

Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghāb ja Harī Rūd.

Afganistani jõed toituvad lume ja liustike sulamisest, enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil kuivab enamik jõgesid väikesteks, kevadisel lumesulamisajal on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.

Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad riigi põhjapiiril voolavasse Amudarjasse, mis on Afganistani veerikkaim jõgi. Kabuli jõgi suubub Indusesse.

Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. Jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning Sīstāni soolajärvedesse. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.

Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jalālābādi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on see aasta läbi veerohke. Jõgi jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.

Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.

Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on Pandži jõgi ja Vahši jõgi.

Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zorkul, mis asetseb piki Tadžikistani piiri, Shivehi järv Badakhshāni provintsis ning Istādah-ye Muquri soolajärv.

Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.

Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat.

84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on Amudarja, Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.

Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.

Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.

Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.

Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.

Tähtsad paisud ja veehoidlad Afganistanis on Kajakī veehoidla Helmandi jõel (rajatud aastal 1953), Kaylahgay pais Amudarja lisajõel, Sar Dehi pais Ghaznī jõel ning Arghandābi pais Helmandi jõe kõrvalharul.

Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.

Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.

Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.

Kõrbetes on hallmuld.

Mägedes on mägipruunmuldi.

Taimkate on mitmekesine.

Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.

Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.

Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud.

Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harilik virsikupuu.

Hindukušist põhja pool kasvab harilik pistaatsia, millest saadakse ekspordiks pistaatsiapähkleid.

Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, džeiraan, keerdsarvkits, buhhaara punahirv ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.

Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad haruldasteks. Palju on pistrikuliseliike.

Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.

Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.

Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukuši maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, steatiiti, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke vääriskive.

2010. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide päevaleht The New York Times kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli liitiumi leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme eksportööriks maailmas^[10].

Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.

• 1979: 17
• 1996: 18,6
• 1999: 25,8
• 2009: 33,6099^[6]
• 2025 (prognoos): 48^[viide?].

Peamised Afganistanis elavad rahvused:

• puštud ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
• tadžikid (25%, 3–4 miljonit).
• hazarad (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
• usbekid (umbes 6–9%, 2 miljonit).
• türkmeenid
• aimakid
• nuristanlased: idas
• belutšid: lõunas
• kirgiisid: Pamiiris.

Levinumad keeled on puštu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

• dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh hazara keel)
• puštu keel (umbes 35%)
• usbeki keel
• türkmeeni keel

Riigiusk on islam. Enamik rahvastikust on sunniidid, kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.

Usuline kuuluvus:

• islam: sunniite 84%, šiiite 15% (koos ismailiitidega; hazarad ja tadžikid);
• hinduiste ja sikhe umbes 1–2%.

Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km².

Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.

Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel.

Afganistani lääneosa asustuse kese on Herāti linn.

Suuremad linnad (elanike arv 1988):

• Kabul 1 424 400 (1995 umbes 2 000 000)
• Kandahār 225 500
• Herāt 177 300
• Mazār-e Sharīf 130 600
• Jalālābād 57 824 (1982)
• Kunduz 57 112 (1982)
• Baghlān 41 240 (1982)

Anār Darreh - Andkhvoy - Āqchah - As‘adābād - Āsmār - Aybak - Baghlān - Bagrām - Bālā Murghāb - Balkh - Bāmyān - Barākī Barak - Bāsawul - Bust - Chaghcharān - Chāh Āb - Chārīkār - Darwāzahgêy - Delārām - Dīshū - Dowlatābād - Emām Şāḩeb - Farāh - Feyẕābād - Gardēz - Ghaznī - Girishk - Ghōryān - Gīzāb - Herāt - Ishkāshim - Jabal os-Sarāj - Jalālābād - Jorm - Kabul - Kajakī - Kalā-i Now - Kalāt - Kāmdīsh - Kandahār - Kang - Karrukh - Khānābād - Kholm - Khōst - Khvājeh ‘Alī Soflá - Kunduz - Koshk-e Kohneh - Kūchnay Darwēshān - Langar - Lashkargāh - Maḩmūd-e Rāqī - Mazār-e Sharīf - Maydān Shahr - Mehtarlām - Meymaneh - Mīr Bachcheh Kūt - Muqur - Mushungay - Naghlū - Ōbêh - Orgūn - Paghmān - Panjāb - Pol-e Khomrī - Pul-i ‘Alam - Qal‘ah-ye Fārsī - Qarqīn - Rostāq - Rūdbār - Sang Chārak - Sang-e Māshah - Sarowbī - Sheberghān - Shīnḏanḏ - Shīnkāy - Shīr Khān - Shūlgareh - Surkhāb - Zaranj - Zareh Sharan - Zendeh Jān - Zībāk - Tagāb - Tāloqān - Taywarah - Towr Kham - Towraghondī - Tūlak - Uruzgān - Wāzah Khwāh

1970. aastatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.

Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.

Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% põllumaad, 3% metsa ja 46% püsikarjamaid.

Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

 Pikemalt artiklis Afganistani ajalugu

Nõukogude-Afganistani sõjas said Afgaani vastupanuvõitlejad (mudžaheedid) abi Pakistanist, Saudi Araabiast ja Ameerika Ühendriikidest. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi.

 Pikemalt artiklis Afganistani sõda (2001–2021)

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid alustasid Ameerika Ühendriigid 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani režiim ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah ja selle juht Usāmah ibn Lādin massiivsete õhurünnakutega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakuid kolmele olulisele keskusele Ţālebāni kontrolli all olevale alale, Kabulile, Kandahārile ja Jalālābādile, millele järgnes maavägede interventsioon koos Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksustega. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001. aasta oktoobrist detsembrini, mille käigus Talibani režiim kukutati ning sunniti põgenema. NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naaberriigis Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused. 13. novembril 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaalliansil, mis seni oli hoidnud enda kontrolli all umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Pärast võimult kukutamist tegutses Ţālebān Pakistanis ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis Quetta Shura mulla Moḩammad ‘Omari juhtimisel.

Pärast esimest rahvusvahelist Afganistani konverentsi Bonnis määrati 2002. aastal üleminekupresidendiks Ḩāmid Karzay ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud ISAF Suurbritannia, hiljem Türgi, Saksamaa ja Hollandi juhtimisel.

21. märtsil 2004 langes atentaadi ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse.

2004. aastal pärast Şaddām Ḩusayni kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette Al-Qā‘idah (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11 sunniitlikku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud Bashār al-Asadi vastu suunatud sõjategevuses Süüria kodusõjas hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riigiks Iraagis ja Süürias. ISIS kuulutas 29. juunil 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevatel Afganistani-Pakistani aladel ISIS-e Khorāsāni provintsi.

15. augustil 2021 hõivas Taliban Kabuli, kust president Ashraf Ghanī oli paar tundi varem põgenenud. Katkes tsiviillennuühendus Kabuli ja muu maailma vahel. 16. augustist hoidis Taliban enda kontrolli all praktiliselt kogu Afganistani territooriumi peale Kabuli lennuvälja, kus Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Türgi sõjaväelased tagasid julgeolekut lääneriikide diplomaatide jm personali evakueerimisel. USA väed lahkusid riigist augusti lõpuks.

UNESCO maailmapärandi nimistus on 2002. aastast Jāmi minarett ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast Bāmyāni oru kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised.

Afganistani tuntumate näitlejate hulgas on Leena Alam, Layla Alizada, Saba Sahar ja Nikbakht Noruz.

• Afganistani kõrgkoolid
• Afganistani riigipeade loend
• Afganistani valitsusjuhtide loend
• Afganistani jalgpallikoondis
• Bāmyāni budad
• Eesti ja Afganistani suhted
• Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel
• Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis

Vikisõnastiku artikkel: Afganistan

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Afganistan

Tsitaadid Vikitsitaatides: Afganistan

• "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera" Maaleht, 17. juuli 2009
• Kai Eide: "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?" Postimees, 10. august 2009
• Urmas Roosimägi: Afganistani vari Postimees, 27. oktoober 2009
• Harri Tiido: "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid" Eesti Ekspress, 11. juuli 2011