Mustlased

Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas. Romad kuuluvad suurde mustlaskeelsesse rahvastikurühma. Euroopa romade keel on suguluses sanskriti keelega ja sisaldab laensõnu nii indoeuroopa kui muudest keeltest. Ühtekokku elab maailmas ligikaudu 8–10 miljonit romat.

Suurimad romakogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias. Arvatakse, et 11. sajandi alguses aeti Indiast välja hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks (tänapäeval romadeks). 15. sajandil jõudsid nad Euroopasse. Nad jaotusid peamiselt Venemaale, Hispaaniasse ja Ungarisse.^[viide?]

Romade algkodu asus Kesk-Indias (tänapäeva Rajastani provintsis), kust nad emigreerusid loode suunas kõige varem 11. sajandil.^[1] Nad olid kaupmehed, käsitöölised ja isegi sõjamehed. Hobusekasvatuse võtsid romad üle araabia maade kultuurist.^[2]

Rändrahvana tegelesid romad peamiselt hobusekasvatuse, metallitöötlemise ja rändkauplemisega. Ametilt olid romad eeskätt katelsepad, hobuserautajad, korvipunujad, tellisepõletajad ja päevilised. Need tegevusalad on jälje jätnud romade kultuuri ja seda pole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ega paiksem eluviis. Hispaanias, kuhu rändas suurem rühm romasid, tekkis 15. sajandil rahvuslik tants flamenko. See on segatud hispaania, mauri, keldi ja araabia kultuuri elementidega. Lavale jõudis flamenko 19. sajandil. Teine suurem romade rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene romatantsuna. See on põhimõtteliselt sama tants, kuid sellel ei ole oma konkreetset nimetust. Kolmas suur rühm mustlasi jõudis Ungarisse ning seal hakkas ungari kultuuriga segunedes vohama Ungari romatants ja -kultuur. Hispaania romad musitseerivad kitarri ja rütmipillidega. Kõigepealt arenes laul, tants tuli viimasena. Ungari romad kasutavad palju viiulit ja tamburiini.^[viide?]

Teine maailmasõda oli Euroopa romade elus suur teelahe. Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi ajal hävitati romasid samade põhjendustega nagu juute.^[3] Koonduslaagrites hukkus või lasti maha 150 000–500 000 romat. Pääsesid vaid need, kel õnnestus end varjata.^[4] Romade endi seas levib romade holokausti kohta nimetus porajmos.

 Pikemalt artiklis Mustlased Eestis

Esimene teade romadest Eestis pärineb 1533. aasta 23. maist, mil romale nimega Clawes anti Tallinnas turve, et ta saaks koguda enda kaitseks tõendeid, kuna ta olla löönud surnuks oma lellepoja Christofferi.^[5]

Püsivalt ilmusid romad Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid eesti rahvale harjumatute elukommetega palju sekeldusi ja neid püüti korduvalt välja ajada kõigepealt linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud, mistõttu püüti romasid kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad romad Liivimaa kindralkuberneri käsul Laiuse kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud romad kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk.^[2]

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 romat^[6]. Pärast Eesti okupeerimist Saksamaa poolt 1941. aastal romad vahistati ja paigutati koonduslaagritesse.^[7] Aastatel 1941–1943 mõrvati enamik Eesti alade romadest, vaid mõnel üksikul õnnestus end varjates pääseda.^[8] Romade genotsiidi nimetus roma keeles on porajmos.

Eesti romasid ja romakeelt on uurinud keeleteadlane Paul Ariste. Ta on avaldanud sel teemal artikleid ja 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased". 2012. aastal ilmus tema artiklite kogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab Madis Arukase 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör Vahur Laiapea film Eesti romadest "Mustlase missioon".^[5]

Traditsiooniline eestikeelne nimetus "mustlased" oli algselt halvustava alatooniga, kuid hiljem muutus neutraalseks, on kinnitanud Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud sõnatüve Zigeuner/tsigan vastu; Euroopa Nõukogu soovitab kasutada omanimetusi roma, sinti või kale. Inimõiguste Instituudi seisukoht on, et "mustlane" ei ole neutraalne ja selle asemel tuleks öelda roma.^[9]

• Gandhi gümnaasium
• Mustlasromanss
• Rahvusvaheline romade päev
• Mustlastants

• Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja" Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, Pro folkloristica, 1406–3808, 6, lk 36–41
• Kati Murutar "Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]" Favoriit, 1406–2186, (1999) jaanuar, lk 36–39
• Paul Ariste "Laiuse mustlased" Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940
• "Mustlased" Eesti Politseileht, 14. märts 1925, nr 11, lk 164–166.
• H. V. "Mustlastest" Eesti Politseileht, 1. august 1925, nr 31, lk 466–467
• Mis teha mustlastega? Uus Eesti, 25. september 1938, nr 263, lk 4
• Eestis elab tuhat mustlast. Uus Eesti, 4. jaanuar 1936, nr 4, lk 7

Tsitaadid Vikitsitaatides: Romad

• George Soros Haridus päästab tagakiusatud Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014
• Ülekanne loengust: mustlased Eestis – omad või võõrad? Postimees 9. detsember 2013 (Judit Strömpl)
• Vahur Koorits "Inimõiguslased: „mustlase” asemel tuleb öelda "roma"" EPL, 29. mai 2013
• Tiito Himma "Kuidas elavad eesti mustlased" Õhtuleht, 22. detsember 1997
• Mustlase missioon (Eesti 2010), ETV2, peategelane on Georg Vinogradov.