William Faulkner

William Cuthbert Faulkner sündis Mississippi osariigis New Albanys Murry Cuthbert Falkneri ja Maud Butleri pere vanima pojana. Tal oli kolm nooremat venda. Neli päeva enne oma 5. sünnipäeva asus ta koos vanematega elama Lafayette'i maakonna väikelinna Oxfordi, kus ta elas vahelduva eduga elu lõpuni. Lapsena ilmutas ta võimeid vesivärvidega värvimises ja lauluvärsside kirjutamises, kuid kuuendaks klassiks oli ta need minetanud ja kirjandusele keskendunud. Keskkooli jättis ta pooleli. Faulkner astus Oxfordis Mississippi Ülikooli ja oli meesüliõpilaskorporatsiooni Sigma Alpha Epsilon liige. 1920. aasta novembris langes ta ülikoolist välja.^[viide?]

Noort Faulknerit mõjutas ta perekonna ajalugu ja koduregioon. Mississippi mõjutas ta huumorimeelt, viisi, kuidas ta lõunaosariikide tegelasi kujutas ja teoste ajatuid teemasid. Faulkneril ei õnnestunud lühikese kasvu tõttu sõjaväkke pääseda ja ta astus Kanada kuninglikku õhuväkke. Hiljem treenis ta Kanadas ja Suurbritannias, ent ei osalenud Esimese maailmasõja ajal kunagi lahingutegevuses.^[viide?]

1918. aastal pärast Briti Kuningliku Lennuväe teenistusse asumist muutis Faulkner ise oma perekonnanime. Ühe loo järgi aga tegi hooletu trükiladuja vea ja kui valesti kirjutatud nimi Faulkneri esimese raamatu tiitellehel ilmus, küsiti temalt, kas ta tahab, et nimi parandataks. Faulkner olevat vastanud: "Kõlbavad mõlemad." ("Either way suits me.")^[1]

Kuigi Faulkner tundis sidet Mississippi osariigiga, elas ta Louisiana osariigis New Orleansis, kui ta 1925. aastal kirjutas oma esimese romaani "Soldiers' Pay". Tema majas New Orleansis asub tänapäeval Faulkneri-nimeline raamatupood. 1925. aastal tegi ta pooleaastase Euroopa-reisi, viibides Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaal. Oma suhteliselt vähest haridust korvas ta lugemisega. Tema teejuhtideks loomingus olid nii maailmakirjanduse klassikud nagu Shakespeare, Cervantes, Dickens, Balzac, Flaubert, Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov kui ka tema kaasaja suurimad romaanikirjanikud nagu Joyce ja Thomas Mann.^[viide?]

1959. aastal juhtus tal ratsutades õnnetus ja kirjanik sai raskelt vigastada. William Faulkner suri 6. juulil 1962 Wrighti sanatooriumis südamelihase infarkti tõttu. Ta maeti oma pere hauaplatsile Mississippi osariigis Oxfordi St. Peteri surnuaeda.^[viide?]

Teismelisena Oxfordis elades käis Faulkner kohtamas Estelle Oldhamiga, kellest ta lootis tulevikus teha enda abikaasa. Kuid Estelle käis ka teiste poistega kohtamas ja üks neist, Cornell Franklin, tegi tüdrukule enne Faulknerit 1918. aastal abieluettepaneku. Estelle'i vanemad soovisid tütre abikaasana näha Franklinit, sest noormees oli ülikooli lõpetanud ja pärines auväärsest perekonnast. Estelle lahutas Franklinist kümme aastat hiljem 1929. aasta aprillis. Juunis 1929 abiellusid Estelle ja Faulkner Oxfordi linna lähedal. Pärast mesinädalate lõppu elasid nad mõnda aega Oxfordis sugulaste juures, otsides samal ajal päris oma kodu. 1930 ostis Faulkner enne sõda ehitatud maja, mida nimetati Rowan Oakiks. 1972. aastal, pärast Estelle'i surma, müüdi maja Mississippi ülikoolile. Maja sisustus on tänapäevani peaaegu sama, nagu see oli seal kirjaniku eluajal.^[viide?]

Faulkneril olid eluaegsed alkoholiprobleemid, mis varjutasid ta kirjanduslikku tegevust. Ta ei joonud kirjutamise ajal, vaid pärast teose lõpetamist. Üldiselt arvatakse, et kirjaniku jaoks oli alkohol põgenemistee igapäevaelu murede eest.^[viide?]

On teada, et Faulkneril oli mitu kõrvalsuhet, sealhulgas filmirežissöör Howard Hawksi sekretäri ja script supervisor'i Meta Carpenteriga^[2] ning 1949–1953 noore kirjaniku Joan Williamsiga, kes kirjutas suhtest Faulkneriga oma 1971. aastal ilmunud romaanis "The Wintering".^[3]

1950. aastal Stockholmis Nobeli auhinda vastu võtmas käies tutvus kirjanik Else Jonssoniga, kellega tal oli kolmeaastane romantiline suhe. Else oli Rootsi päevalehe Dagens Nyheteri New Yorgi reporteri, Rootsi kirjaniku ja ajakirjaniku Thorsten Jonssoni lesk. Thorsten Jonsson oli Faulknerit 1946. aastal intervjueerinud ja ta töid Rootsi lugejatele tutvustanud. 1950. aastal banketil, kus Else ja Faulkner tutvusid, tutvustas kirjastaja Tor Bonnier Elset kui Faulknerile auhinna toonud mehe leske.^[viide?]

Faulkneril oli armuromaan ka Jean Steiniga, toimetaja, autori ja filmimoguli Jules Steini tütrega.^[viide?]

• Nobeli kirjandusauhind (1949)
• National Book Award (1951, 1955)
• Pulitzeri preemia (1955, 1963)
• 1939 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks

• "Võitmatud" (romaan novellides). Tõlkinud ja eessõna: Helmi Eller, Orto, Göteborg 1955 (Enn Soosaare uus tõlge pealkirjaga "Alistamatud" ilmus raamatus "Yoknapatawpha vanaaeg", 1980, lk. 161–321)
• "Ümberpöörd" (novellid "Kaks sõjameest", "Au", "Ja kui tore see siis on" ja "Ümberpöörd"). Tõlkinud ja eessõna: Valda Raud – LR 1965, nr. 14
• "Kui ma olin suremas" (romaan). Tõlkinud Jaak Rähesoo. LR 1971, nr. 45/47
• "Hälin ja raev" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1972; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006
• "Isaac McCaslini lugu" (lood raamatust "Mine tagasi, Mooses"; ka Faulkneri Nobeli-kõne ja pikem intervjuu). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. LR 1974, nr. 27/30
• "Yoknapatawpha vanaaeg" (Jutustused I). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar, eessõna: Jaak Rähesoo. Eesti Raamat, Tallinn 1980
• "Yoknapatawpha uusaeg" (Jutustused II). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1983
• "Augustivalgus" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. Eesti Raamat, Tallinn 1987
• "Küla" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1989
• "Mine tagasi, Mooses" (romaan novellides). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. Eesti Raamat, Tallinn 1995
• "Sartoris" (romaan). Tõlkinud Vilma Jürisalu, järelsõna: Jaak Rähesoo. Eesti Raamat, Tallinn 2005
• "Absalom, Absalom!" (romaan). Tõlkinud Kersti Unt, järelsõna: Lauri Pilter. Sari Punane raamat, Tänapäev, Tallinn 2008

• "Õhtupäike", tõlkinud Lia Rajandi – raamatus "Broadway öö. Valimik ameerika novelle", ERK, Tallinn 1962, lk. 78–96
• "Endine hõim", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1973, nr. 1, lk. 116–132
• "Wash", tõlkinud ja järelmärkus: Enn Soosaar – Looming 1977, nr. 9, lk. 1509–20
• "Must pajats", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1992, nr. 5, lk. 646–655
• "Carcassonne". Tõlkinud ja järelsõna: Lauri Pilter – Akadeemia 1992, nr. 9, lk. 1888–1894
• "Oli", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1993, nr. 10, lk. 1359–73
• "Puudulikud keemiateadmised". Tõlkinud Ilme Rebane – järjejutt, Postimees 17.–25. november 1995
• "Mississippi". Tõlkinud Lauri Pilter, saatesõna Jaak Rähesoo – Akadeemia 1998, nr. 8, lk. 1693–1719

• "20. sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1971, lk 577–581
• Jaak Rähesoo, "Epistolaarne Faulkner" – Looming 1979, nr. 10, lk. 1476–78
• Jaak Rähesoo, "William Faulkner: välised piirjooned" – Faulkneri raamatu "Yoknapatawpha vanaaeg" (1980) eessõna (lk 5–54)
• Jay Parini. One Matchless Time: A Life of William Faulkner, New York: HarperCollins 2004, ISBN 0-06-621072-0.
• Joachim Scholl, "Romaanid: 20. sajand. Sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005, lk. 104–109 ("Augustivalgus")

• Ingliskeelne veebileht ja lingikogu William Faulkner on the Web
• Jaak Urmet, intervjuu Enn Soosaarega "Faulkner tuli, et jääda" – Eesti Päevaleht 31. märts 2006, lk. 15
• Andres Laasik, "Töö Hollywoodis tõi William Faulknerile leiva lauale" – Eesti Päevaleht 31. märts 2006, lk. 15