Mississippi osariik
Mississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on nime saanud looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi. Lõunas piirneb osariik Mehhiko lahe, edelas Louisiana, läänes Arkansase, põhjas Tennessee ja idas Alabama osariigiga. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub Mississippi lõunaosariikide hulka.
| Mississippi osariik | |
|---|---|
| inglise State of Mississippi | |
Pindala: 125 443 km²  | |
|
Elanikke: 2 961 279 (1.04.2020)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 23,6 in/km² | |
| Pealinn: Jackson | |
 |
Mississippi pealinn on Jackson.
Ajalugu
muudaAjalooliselt on tegu põlise indiaanlaste asualaga, mille kolm linna, Biloxi, Yazoo ja Natchez, on saanud nime piirkonnas elanud indiaani hõimude järgi. Eurooplastest sattusid Mississippi aladele esimesena 16. sajandil hispaanlased Hernando de Soto juhtimisel, kuid esimese püsiva asula lõid prantslased aastal 1699. 1716 asutatud Natcheze linn kujunes aastateks selle piirkonna peamiseks keskuseks.
Pariisi rahulepingu kohaselt läks Mississippi 1783 Ameerika Ühendriikide koosseisu, kuid osariigi õigused anti talle alles 10. detsembril 1817. Majanduslikult oli osariigi peamiseks tuluallikaks puuvill, mille abil kujunes Mississippist 19. sajandi keskpaigaks USA rikkuselt viies osariik.
1861–1865 kuulus Mississippi Ameerika Riikide Konföderatsiooni, kaotas Ameerika kodusõjas 30 000 tööealist meest, laostus seejärel majanduslikult ja on tänini üks USA vaesemaid osariike.
Mississippit tuntakse Ameerika Ühendriikides ka Magnooliaosariigi (Magnolia State) ja Külalislahkuse osariigi (Hospitality State) hüüdnimede all. Kultuuriliselt on osariigil olulisi teeneid muusika ja kirjanduse ees. Aastaid oli Mississippi USA gospelmuusika, džässi ja bluusi vaimseks keskuseks. Sealt olid pärit ka tuntud kirjanikud Tennessee Williams ja William Faulkner.
Rahvastik
muuda
Aastal 2005 elas osariigis 2 921 100 inimest, elanikkonna üldine kasv on aeglane, mistõttu kolm aastat hiljem oli elanikkond suurenenud vaid umbes 17 000 inimese võrra. 2009. aastal oli Mississippi elanikkonnast 60% europiide, mustanahaliste osakaal oli 37%[3]. Piirkonna põliselanikke, indiaanlasi, on umbes 0,5%.[3]
2010. aastal elas Mississippis 2 967 297 inimest.
Suuremad linnad
muuda| Koht | Linn | Elanike arv (2008)[4] |
|---|---|---|
| 1. | Jackson | 173 861 |
| 2. | Gulfport | 70 055 |
| 3. | Hattiesburg | 51 993 |
| 4. | Biloxi | 45 670 |
| 5. | Southaven | 44 076 |
| 6. | Meridian | 38 232 |
| 7. | Tupelo | 36 233 |
| 8. | Greenville | 35 764 |
Majandus
muuda2009. aastal oli Mississippi SKP 95,0 miljardit USA dollarit.[5]
Poliitika
muudaPoliitika ja moraali küsimustes peetakse Mississippit üheks USA kõige konservatiivsemaks osariigiks. Poliitilisel maastikul domineerib Vabariiklik Partei, mõjukaim usurühmitus on baptistid.
Osariigi kuberner on 14. jaanuarist 2020 vabariiklane Tate Reeves, Ameerika Ühendriikide Senatis esindavad osariiki vabariiklased Roger Wicker ja Cindy Hyde-Smith.
Haldusjaotus
muuda- Vaata ka: Mississippi maakondade loend
Osariik jaguneb 82 maakonnaks.
Viited
muuda- ↑ Juunist novembrini 2020 osariigil lippu ei olnud. Magnooliaga lipp valiti 3. novembril asendamaks endist konföderatsiooni aegadest pärit elementidega lippu, sest seda peeti rassistlikuks.
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
- ↑ 3,0 3,1 quickfacts.census.gov vaadatud 1.05.11
- ↑ census.gov vaadatud 1.05.11
- ↑ bea.gov vaadatud 5.05.11
- ↑ bls.gov vaadatud 5.05.11
Välislingid
muuda