Vikipeedia

Louisa May Alcott

Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik

Louisa May Alcott (29. november 1832 – 6. märts 1888) oli ameerika romaanikirjanik, novellist ja luuletaja, kes on tuntud eeskätt oma romaaniga "Väikesed naised" ("Little Women"), mille ta kirjutas 1868. aastal. Romaan põhineb osaliselt tema lapsepõlvekogemustel. Romaanil ilmusid järjed "Good Wives" ("Head naised"; 1869), "Väikesed mehed" ("Little Men"; 1871) ja "Jo's Boys" ("Jo poisid"; 1886).

Louisa May Alcott (1870. aastatel)
Louisa May Alcotti kodu "Orchard House," Lexington Road, Concord, Massachusetts 1929. aastal
Louisa May Alcott 20-aastasena

Ta kasvas üles Uus-Inglismaal ja puutus kokku paljude tolle aja tuntud intellektuaalidega, näiteks Margaret Fulleri, Ralph Waldo Emersoni, Nathaniel Hawthorne'i ja Henry David Thoreau´ga.

Alcotti perekonnal olid rahalised raskused ja kuigi ta püüdis juba noores eas pere toetada, otsis ta samas võimalust kirjalikuks eneseteostuseks. Ta hakkas oma kirjutistega tunnustust pälvima 1860. aastatel. Karjääri alguses kasutas ta mõnikord selliseid varjunimesid nagu A. M. Barnard, mille all ta kirjutas täiskasvanute šokeerivaid raamatuid ja sensatsiooniromaane.

1868. aastal avaldatud "Little Women" tegevus toimub Massachusettsi osariigis Alcotti perekodus Orchard House of Concordis ja põhineb osaliselt Alcotti lapsepõlvekogemustel oma kolme õe Abigail May Alcott Nierikeri, Elizabeth Sewall Alcotti ja Anna Alcott Prattiga. Romaan võeti pärast ilmumist hästi vastu ja on tänapäevalgi populaarne nii laste kui täiskasvanute seas. Seda on korduvalt filmi ja televisiooni jaoks kohandatud.

Alcott oli abolitsionist ja feminist ning jäi kogu oma elu vallaliseks. Ta veetis ka oma elu aktiivselt reformiliikumistes, näiteks karskus ja naiste valimisõigus.[1] Ta suri Bostonis 6. märtsil 1888 insulti, kaks päeva pärast isa surma.

Lapsepõlv

muuda

Louisa May Alcott sündis 29. novembril 1832. aastal Germantownis, mis on praegu Pennsylvania osariigi linna Philadelphia osa. Tema vanemad olid transtsendentalistid, õpetaja Amos Bronson Alcott ning sotsiaaltöötaja Abigail "Abba" May. Ta oli teine ​​neljast tütrest: vanim Anna, Elizabeth ja May järgnesid. Lapsena oli ta energiline tüdruk, kes eelistas poistemänge.[2][3]

Perekond kolis 1834. aastal Bostonisse, kus Alcotti isa asutas eksperimentaalse kooli ja kohtus teiste transtsendentalistidega, nagu Ralph Waldo Emerson ja Henry David Thoreau. Bronson osales laste kasvatamises, kuid sageli ei suutnud ta sissetulekut teenida, tekitades peres konflikte. Alcotti isa õpetas pidevalt moraali ja täiustamist, samas kui Abba rõhutas kujutlusvõimet ja toetas Alcotti kirjutamist. Aastal 1840, pärast mitmeid tagasilööke Temple Schooliga, kolis Alcotti perekond Massachusettsi osariigis Concordis asuvasse suvilasse, mille rentis Emerson. Louisa kirjeldas Hosmer Cottage'is veedetud kolme aastat kui "oma elu õnnelikumaid".[4][5][6][7]

 
Louisa May pühendus tema 1875. aasta "Eight Cousins" esmatrükis
 
Louisa May Alcott 1940. aastal välja antud postmargil

Olles 30 aasta jooksul üle kahekümne korra kolinud, naasid Alcottid 1857. aastal uuesti Concordi ja kolisid 1858. aasta kevadel kuni 1877. aastani Orchard House'i, kahekorruselisesse mõisahoonesse, mille tagaküljele liideti üürnikumaja. Louisa May Alcotti õpetas peamiselt tema isa, kes kehtestas range ajakava. Teda juhendasid ka loodusteadlane Henry David Thoreau ja Sophia Foord, kes elas mõnda aega nende perega. Ta kasvas üles ka selliste kirjanike ja õpetajatega nagu Ralph Waldo Emerson, Nathaniel Hawthorne, Margaret Fuller ja Julia Ward Howe, kes kõik olid peretuttavad.[8][9][10][11] Alcott tundis erilist kiindumust Thoreau ja Emersoni vastu, noore tüdrukuna olid nad mõlemad tema jaoks "romantiliste fantaasiate allikad". Vaesuse tõttu pidi Alcott juba varakult töötama õpetaja, õmbleja, guvernandi, koduabilise ja kirjanikuna. Tema õed toetasid perekonda ka õmblejatena, ema tegi aga sotsiaaltööd Iiri sisserännanute seas. Ainult noorim, Abigail, sai käia riigikoolis. Pere surve tõttu sai kirjutamisest Alcotti loominguline ja emotsionaalne väljund. Tema esimene raamat oli "Flower Fables" (1849): valik lugusid, mida ta algselt rääkis Ellen Emersonile, Ralph Waldo Emersoni tütrele.[12]

Kui Alcott oli noor, töötas tema perekond "maa-aluse raudtee" "jaamaülematena", majutades põgenenud orje. Alcott tundis tuntud abolitsionisti Frederick Douglassi hiljem täiskasvanuna.[13] Alcott luges ja imetles Seneca Fallsi naiste õiguste konventsiooni avaldatud deklaratsiooni, mis propageeris naiste valimisõigust ja temast sai esimene naine, kes registreerus Concordis, Massachusettsi osariigis koolinõukogu valimistel.[14] 1850. aastad olid Alcottide jaoks rasked ajad ja 1854. aastal leidis Louisa lohutust Bostoni teatris, kus kirjutas näidendi "The Rival Prima Donnas", mille ta hiljem põletas näitlejannadevahelise rollijagamise tüli tõttu.[15]

Olles 1857. aastal töötu ja meelt heitmas, kaalus ta enesetappu. Selle aasta jooksul luges ta Elizabeth Gaskelli "Charlotte Brontë elu" ja leidis palju sarnasusi Charlotte Brontë ja enda elu vahel. 1858. aastal suri tema noorem õde Elizabeth ja vanem õde Anna abiellus. Alcott pidas neid sündmusi õdede lahkukasvamise katalüsaatoriteks.[16][17][18]

Kirjanduslik edu

muuda

1860. aastal hakkas Alcott kirjutama väljaandele Atlantic Monthly. Kui Ameerika Ühendriikide kodusõda puhkes, töötas ta aastatel 1862–1863 kuus nädalat õena Union Hospitalis Washingtonis Georgetowni piirkonnas.[19] Ta kavatses kolm kuud õena teenida, kuid haigestus kõhutüüfusesse ja jäi poole teenistuse ajal väga haigeks, kuigi lõpuks paranes. Tema kirjad koju – muudetud ja avaldatud Bostoni orjusevastases ajakirjas Commonwealth ning kogutud pealkirja alla "Hospital Sketches" (1863, uuesti avaldatud täiendustega 1869) – tõid talle esimese tunnustuse tema teravmeelsete tähelepanekute ja huumori eest.[20] See oli tema esimene raamat ja see oli inspireeritud tema sõjaväekogemusest.[21] Ta kirjutas haiglate halvast juhtimisest, mõne kohatud kirurgi ükskõiksusest ja kalkusest.[22] Tema peategelane Tribulation Periwinkle näitab üleminekut süütusest küpsuseni ning on "tõsine ja kõnekas tunnistaja".

Varsti pärast seda kirjutas ta romaani "Moods" ("Meeleolud""; 1864), mis põhines tema enda kogemusel ja seisukohal "naise õigusest iseolemisele".[23] Aastatel 1863–1872 kirjutas Alcott anonüümselt vähemalt kolmkümmend kolm gooti põnevusjuttu sellistele populaarsetele ajakirjadele ja lehtedele nagu The Flag of Our Union; need taasavastati 1975. aastal.[24]

 
Teose "Little Women" kaanekujundus 1878. aastal

1860. aastate keskel kirjutas ta nime all A. M. Barnard kirglikke, tuliseid romaane ja sensatsioonilugusid, mis sarnanesid inglise autorite Wilkie Collinsi ja Mary Elizabeth Braddoni omadega. Teised varjunimed, mida ta kasutas, on tädi Weedy, Flora Fairfield, Oranthy Bluggage ja Minerva Moody. Nende sensatsioonilugude hulka kuuluvad "A Long Fatal Love Chase" ("Pikk saatuslik armastuse tagaajamine") ja "Pauline's Passion and Punishment" ("Pauline'i kirg ja karistus"). Nende raamatute peategelased, nagu ka Collinsi ja Braddoni omad (kes kaasasid oma kirjutistesse ka feministlikke tegelasi), on tugevad, targad ja sihikindlad.[25]

Ta kirjutas lugusid ka lastele ega naasnud oma lastejuttude populaarseks muutumise järel täiskasvanutele kirjutamise juurde. Alcott kirjutas ka romaani "A Modern Mephistopheles" (1877), mis avaldati anonüümselt ja tema eluajal arvati olevat Julian Hawthorne'i teos. Ta kirjutas ka poolautobiograafilise romaani "Work" (1873).[26]

Catherine Ross Nickerson omistab Alcottile Ameerika kirjanduse ühe esimese detektiiviteose loomise, millele eelnesid vaid Edgar Allan Poe "Mõrvad Rue Morgue'is" ja teised tema Auguste Dupini lood. Alcott avaldas loo anonüümselt ja see puudutab Šoti aristokraati, kes püüab tõestada, et salapärane naine on tapnud tema kihlatu ja nõbu. Juhtumit uuriv detektiiv Antoine Dupres on Poe Dupini paroodia, kes tegeleb vähem kuriteo lahendamisega, kui lahenduse leidmisega dramaatilisel viisil.[27]

Alcott saavutas edasise edu esimese osaga "Väikesed naised ehk Meg, Jo, Beth ja Amy" ("Little Women: or Meg, Jo, Beth and Amy"; 1868), mis on poolautobiograafiline kirjeldus tema lapsepõlvest koos õdedega Concordis, Massachusettsis, mille avaldas Roberts Brothers. Kui Alcott pärast Euroopa-reise Bostonisse naasis, sai temast lasteajakirja Merry's Museum toimetaja. Seal kohtus ta Thomas Nilesiga, kes julgustas romaani I osa kirjutama, paludes tal kirjutada spetsiaalselt tüdrukutele mõeldud raamat.[28]

Teine osa, tuntud ka kui "Good Wives" ("Head naised"; 1869), kujutas õdesid täiskasvanueas ja abielus. "Väikesed mehed" (1871) kirjeldas Jo elu Plumfieldi koolis, mille ta asutas koos oma abikaasa professor Bhaeriga pärast Väikeste naiste teist osa. Lõpuks valmis "Jo's Boys" (1886). "Väikestes naistes" oli Alcotti peategelase Jo aluseks tema ise. Jo abiellub aga loo lõpus, samas kui Alcott jäi kogu oma elu vallaliseks.

Ta selgitas oma vallaliseks jäämist intervjuus Louise Chandler Moultonile, öeldes: "Ma olen enam kui pooleldi veendunud, et olen mehe hing, kelle mingi loodusefriik on naise kehasse pannud... sest ma olen armunud nii paljudesse ilusatesse tüdrukutesse ja mitte kordagi mitte ühtegi mehesse.”[29][30]

 
Louisa May haud Sleepy Hollow' surnuaias Concordis Massachusettsis

"Väikesed naised" võeti hästi vastu ning kriitikud ja publik leidsid, et see on värske ja loomulik igapäevaelu esitus, mis sobib paljudele vanuserühmadele. Ajakirja Eclectic arvustaja nimetas seda "parimaks raamatuks, mis jõuab igas vanuses noorte südametesse". Väikeste naiste edu tõttu vältis Alcott avalikkuse tähelepanu ja maskeerus mõnikord teenijannaks, kui fännid tema majja tulid. Alcott kuulus koos Elizabeth Stoddardi, Rebecca Harding Davise, Anne Moncure Crane'i ja teistega Kullatud ajastu naisautorite rühma, kes käsitlesid naiste probleeme kaasaegsel ja avameelsel viisil. Nagu üks tolle aja ajalehe kolumnist kommenteeris, kuulusid nende tööd "aja märkide" hulka.[31][32]

Valik teoseid

muuda

Sari "Väikesed naised"

muuda
  • "Little Women" või "Meg, Jo, Beth and Amy" (1868) (eesti keeles esimest korda 1938. aastal Tanni Grüntali tõlkes)
  • Teine osa "Little Women" või "Good Wives", 1869, hiljem avaldatud koos "Väikeste naistega"
  • "Little Men: Life at Plumfield with Jo's Boys" (1871)
  • "Jo's Boys and How They Turned Out: A Sequel to "Little Men"" (1886)

Romaanid

muuda
  • "The Inheritance" (1849, avaldamata kuni 1997. aastani)
  • "Moods" (1865, uuesti läbi töötatud 1882)
  • "An Old Fashioned Girl" (1870)
  • "Will's Wonder Book" (1870)
  • "Work: A Story of Experience" (1873)
  • "Beginning Again, Being a Continuation of Work" (1875)
  • "Eight Cousins or The Aunt-Hill" (1875)
  • "Rose in Bloom: järg teosele "Eight Cousins" (1876)
  • "Under the Lilacs" (1878)
  • "Jack and Jill: A Village Story" (1880)
  • "Diana and Persis" (1978, postuumne; lõpetamata käsikiri)

Varjunime A. M. Barnard all

muuda
  • "Behind a Mask, or a Woman's Power" (1866)
  • "The Abbot's Ghost, or Maurice Treherne's Temptation" (1867)
  • "A Long Fatal Love Chase" (1866; esmatrükk 1995) (eesti keeles "Armujaht" Kristel Kaljundi tõlkes, kirjastus Kupar 1997)

Anonüümselt avaldatud

muuda
  • "A Modern Mephistopheles" (1877)

Lühilugude kogumikud

muuda
  • "Aunt Jo's Scrap-Bag" (1872–1882) 66 lühijuttu 6 kogumikus
    • 1. "Aunt Jo's Scrap-Bag"
    • 2. "Shawl-Straps"
    • 3. "Cupid and Chow-Chow"
    • 4. "My Girls, Etc."
    • 5. "Jimmy's Cruise in the Pinafore, Etc."
    • 6. "An Old-Fashioned Thanksgiving, Etc."
  • "Lulu's Library" (1886–1889) 32 lühilugu 3 teoses.
  • "Flower Fables" (1854)
  • "On Picket Duty, and other tales" (1864)
  • "Morning-Glories and Other Stories" (1867) 8 fantaasialugu ja 4 luuletust lastele, teiste seas "A Strange Island", "The Rose Family", "A Christmas Song", "Morning-Glories", "Shadow-Children", "Poppy's Pranks", "What the Swallows Did", "Little Gulliver", "The Whale's Story", "Goldfin and Silvertail"
  • "Kitty's Class Day and Other Stories (Three Proverb Stories)", 1868
  • "Proverb Stories" (1882)
  • "Spinning-Wheel Stories" (1884) 12 novelli
  • "A Garland for Girls" (1887)
  • "Morning-Glories and Queen Aster" (1904)
  • "The Brownie and the Princess" (2004)

Muud lühijutustused ja novellid

muuda
  • "Hospital Sketches" (1863)
  • "Pauline's Passion and Punishment" (1863)
  • "Thoreau's Flute" (1863)
  • "My Contraband, esmatrükis The Brothers" (1863)
  • "The Mysterious Key and What It Opened" (1867)
  • "Doctor Dorn's Revenge" (1868)
  • "La Jeune; or, Actress and Woman" (1868)
  • "Countess Varazoff" (1868)
  • "The Romance of a Bouquet" (1868)
  • "A Laugh and A Look" (1868)
  • "Perilous Play" (1869)
  • "Lost in a Pyramid, or the Mummy's Curse"
  • "Transcendental Wild Oats" (1873) lühilugu Alcotti perekonnast ja transsentendallistide kogukonnast Fruitlandsis
  • "Silver Pitchers, and Independence: A Centennial Love Story" (1876)
  • "A Whisper in the Dark" (1877)
  • "The Candy Country" (1885)
  • "May Flowers" (1887)
  • "Mountain-Laurel and Maidenhair" (1887)
  • "Comic Tragedies" (1893, pärast surma)

Laulud

muuda
  • “My Kingdom” (kirjutatud 1845, avaldatud 1875)
  • “The Children’s Song” (kirjutatud 1860, avaldatud 1889)
  • “Young America” (1861)
  • "With A Rose That Bloomed on the Day of John Brown’s Martyrdom" (1862)
  • “Come, Butter, Come” (1867)
  • “What Shall the Little Children Bring” (1884)
  • “Oh, the Beautiful Old Story” (1886)
  • “The Fairy Spring” (1887)

Viited

muuda
  1. ↑ Norwich, John Julius (1990). Oxford Illustrated Encyclopedia Of The Arts. USA: Oxford University Press. Lk 11. ISBN 978-0-19-869137-2.
  2. ↑ "Abigail May Alcott". National Park Service. Vaadatud 13. juunil 2024.
  3. ↑ Freeman, Jean R. (23. aprill 2015). "Louisa May Alcott, a spinster hero for single women of all eras". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2020. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  4. ↑ "Louisa M. Alcott Dead". The New York Times. 7. märts 1888. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2018. Vaadatud 2. aprillil 2018. The parents of the authoress removed to Boston when their daughter was 2 years old, and in Boston and its immediate vicinity she made her home ever after.
  5. ↑ "Amos Bronson Alcott". National Parks Service. Vaadatud 18. juunil 2024.
  6. ↑ Richardson, Robert D. (1995). Emerson: The Mind on Fire: A Biography. University of California: Berkeley. Lk 245–251. Vaadatud 18. juunil 2024.
  7. ↑ Alcott 1988, lk xiii.
  8. ↑ "Humanity, Said Edgar Allan Poe, Is Divided Into Men, Women, And Margaret Fuller". American Heritage. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2022. Vaadatud 28. detsembril 2022.
  9. ↑ MacDonald 1983, lk 2, 74.
  10. ↑ Durst Johnson, Claudia (1999). "Discord in Concord: National Politics and Literary Neighbors". Idol, Jr, John L.; Ponder, Melinda M. (toim-d). Hawthorne and Women. University of Massachusetts Press. Lk 104–105. ISBN 1-55849-174-0.
  11. ↑ "About Orchard House". Louisa May Alcott's Orchard House. 2024. Vaadatud 19. juunil 2024.
  12. ↑ Reisen, Harriet (29. detsember 2009). "Alcott: 'Not The Little Woman You Thought She Was'". NPR. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2018. Vaadatud 2. aprillil 2018.
  13. ↑ UMW (5. märts 2012). "Louisa May Alcott—With Clips from the Documentary— Tuesday, March 13". Great Lives (Ameerika inglise). Vaadatud 3. juulil 2024.
  14. ↑ Brooks, Rebecca Beatrice (19. september 2011). "Louisa May Alcott: The First Woman Registered to Vote in Concord". History of Massachusetts. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2018. Vaadatud 2. aprillil 2018.
  15. ↑ Brooks, Rebecca Beatrice (19. september 2011). "Louisa May Alcott: The First Woman Registered to Vote in Concord". History of Massachusetts. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2018. Vaadatud 2. aprillil 2018.
  16. ↑ Showalter, Elaine (1. märts 2004). "Moor, Please: New books on the Bronte phenomenon". Slate. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2020. Vaadatud 25. detsembril 2022.
  17. ↑ Doyle, Christine (2003). Louisa May Alcott and Charlotte Bronte: Transatlantic Translations. Univ. of Tennessee Press. Lk 3. ISBN 1572332417.
  18. ↑ Alcott 1988.
  19. ↑ Price, David (26. veebruar 2016). "Louisa May Alcott - Civil War Nurse". National Museum of Civil War Medicine. Vaadatud 3. juulil 2024.
  20. ↑ Peck, Garrett (2015). Walt Whitman in Washington, D.C.: The Civil War and America's Great Poet. Charleston, SC: The History Press. Lk 73–76. ISBN 978-1626199736.
  21. ↑ Mall:BDA1906
  22. ↑ Dromi, Shai M. (2020). Above the fray: The Red Cross and the making of the humanitarian NGO sector. Chicago: Univ. of Chicago Press. Lk 26. ISBN 9780226680101. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2020. Vaadatud 12. juunil 2020.
  23. ↑ Elbert 1984, lk 118–119.
  24. ↑ Franklin, Rosemary F., "Louisa May Alcott's Father(s) and 'The Marble Woman'" in ATQ (The American Transcendental Quarterly) Vol. 13, No. 4 (1999).
  25. ↑ "Louisa May Alcott". University of Alabama. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2020. Vaadatud 3. septembril 2020.
  26. ↑ "1870's Louisa May Alcott". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2022. Vaadatud 25. detsembril 2022.
  27. ↑ Ross Nickerson, Catherine (8. juuli 2010). "4: Women Writers Before 1960". Catherine Ross Nickerson (toim). The Cambridge Companion to American Crime Fiction. Cambridge University Press. Lk 31. ISBN 978-0-521-13606-8.
  28. ↑ "Louisa May Alcott". Boston Women's Heritage Trail. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2020. Vaadatud 17. novembril 2020.
  29. ↑ Moulton, Louise Chandler (1884). "Louisa May Alcott". Our Famous Women: An Authorized Record of the Lives and Deeds of Distinguished American Women of Our Times. A. D. Worthington & Company. Lk 49.
  30. ↑ Martin, Lauren (29. november 2016). "Louisa May Alcott's Quotes That Lived 184 Years". Words of Women. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2019. Vaadatud 3. juunil 2019.
  31. ↑ Clark, Beverly Lyon (2004). Louisa May Alcott: The Contemporary Reviews. Cambridge University Press. ISBN 978-0521827805.
  32. ↑ "Review 2 – No Title". The Radical. Mai 1868.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Louisa_May_Alcott&oldid=6702273"