Lakinsk
Lakinsk (ven.: Ла́кинск) om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Sobinkan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 14,088 ristitud |
Pind | 9,31 km² |
Pämez' | Vladimir Smoržanük (reduku 2020—) |
Telefonkod | +7−49 242-xx-xxx |
Avtokod | 33 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaUndol-žilo (ven.: село Ундол) mainitase ezmäižen kerdan 15. voz'sadan lopus. Eländpunktan aluz om pandud vl 1927 kuti Lakinskii-radnikžilo läz kudondfabrikad. Eländpunkt om nimitadud Lakin-bol'ševikan mödhe, riktihe händast fabrikas vl 1905. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1969 nügüdläiženke nimenke, mülütihe Undol-žilod lidnha.
Lakinsk šingotase sömän da sötken tegimištol tobjimalaz (snekad, olud, maidproduktad, vermišel' i keitosed, leibänpaštandsegoitused, kalakonservad; premiksad porzhiden täht), puvillkanghiden pästandal, meblin fabrikal, čulkoiden da noskiden edheotandal, mašiništon invalidoiden täht tegimel[1] (invalidižed korjad, ištmed, kaičpud).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Undolk-jogen randal (Kläz'man hura ližajogi 15 km pitte), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kläz'man rand i Sobink-rajonkeskuz oma koumes kilometras suvipäivnouzmha.
Matkad Vladimirhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha.
Tobmuz
vajehtaLakinsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lakinskan Rahvahaližiden deputatoiden nevondkundan ezimez' om lidnankundan pämez', sen edeline ezimez' om Vladimir Novikov (sügüz'ku 2015 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan edeližed pämehed oma Natal'ja Nikolajeva (uhoku 2022 — semendku 2023, velgusentäutai), Aleksei Andrianov (kül'mku 2018 — uhoku 2022). Viktor Gračov om lidnankundan Administracijan pämez' vn 2023 semendkuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 715 ristitud, rajonan ristitišton nelländez. Kaik 14 568 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1989−1998 (19 100 rist. vl 1992).
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (vspäi 1693) i kaks' časounäd.
Lidnan büdžetižed aluzkundad oma kaks' keskškolad, čomamahtoiden škol lapsiden täht, lapsidenkodi, lapsiden da alaigäčuiden keskuz, kul'turkeskuz, A. V. Suvorovan muzei, kirjišt, «Trud»-stadion (Tö). Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Transport
vajehta«Volg»-avtoten (M7-trass) Moskv — Vladimir-pidust läbitab lidnad. Undol-raudtestancii (ven.: Ундол) sijadase «Moskv — Vladimir»-raudtekeskustal vspäi 1861.
Galerei
vajehta-
Muštnik lidnan 500-voččele jubilejale (2016)
-
Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert', vn 2011 nägu
-
Kezerduzkudondfabrikan sauvuz vl 2018
-
Keskškolan nomer 2 kahtenz' korpus edel rekonstrukcijad (2018, radoi vll 1934−2013)
-
Puine pertišt vl 2018
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaLakinsk Vikiaitas |
Vladimiran agjan lidnad | ||
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||