Irkutskan agj

Irkutskan agj
Иркутская область


Irkutskan agjan flag	Irkutskan agjan znam

Pälidn

Irkutsk

Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

5-nz'

774 846 km²
3,41

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

21-nz'

2,404,195 ristitud (2018)
3,10 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

17-nz'

1068,7 mlrd rub. (2016)
443,3 tuh. rub.

Federaline ümbrik

Sibirine

Venäman ekonomine region

Päivnouzmaižen Sibirin

Valdkundkel' (-keled)

venäkel'

Gubernator

Sergei Levčenko

Ohjastusen ezimez'

Ruslan Bolotov

Käskusenandajan Suiman ezimez'

Sergei Brilka

Avtokod

38, 85, 138

Aigvöd

UTC+8 (MSK+5)

Irkutskan agj (ven.: Иркутская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Irkutsk.

Keled

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii

Irkutskan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 26. päiväspäi.

Irkutskan agjan Päkäskuz^[1] om vahvištadud vn 2009 15. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 17. päiväl sulakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vl 2008 ühtištusen Ust'-Ordinskijan Burätan avtonomiženke ümbrikonke jäl'ghe se vajehti enččen Päkäskusen, kudamb oli vahvištadud vn 1995 10. päiväl uhokud.

Geografijan andmused

Irkutskan agjan reljefan kart.

Agj röunatab Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke pohjoižpäivnouzmas, Baikalantagaižen randanke päivnouzmas, Burätijan Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Krasnojarskan randanke päivlaskmas. Irkutskan agj om Venäman kaikiš suremb mererandatoi region.

Pind om 774 846 km². Reskveden Baikal-järv om agjan suvipäivnouzmröunal. Znamasižed joged oma Lenanjogi, Angar sen ližajogidenke da Alatungusk. Kaikiš järedambad ratud vezištod oma Bratskan da Ust'-Ilimskan vezivaradimed.

Reljef om mägikaz. Agjan tobj pala sijadase Keskuzsibirin mägitazangišton suvipäivnouzmas 500..1000 metrad korktusil. Päivnouzmaine Sajan-mägisel'g otab agjan suvipäivlaskmad. Patoman mägišt da Stanovoje mägišton pala ottas pohjoižpäivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Stanovoje-mägišton Kodar-mägisel'gal, se om Martenan mägenpä (2988 m)^[2]. Kaikiš madalamb čokkoim om Udanjogen kendäk lodehes (158 m).

Klimat om terav kontinentaline. Keza om räk da lühüd. Tal'v om vilu, kuiv da pit'k. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+20 C°, vilukun kesklämuz om −18 C° suves da −35 C° pohjoižes. Paneb sadegid 300..400 mm Keskuzsibirin mägitazangištol da 600 mm mägisel'giden pautkil. Sadegiden pol' paneb kezal. Viluku om kaikiš kuivamb (11 mm).

Londuseližed pävarad oma kuld, kivihil', bur hil', kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, magnii, kaolin, sauvondgips, keitandsol, mec, reskvezi, gidroenergii.

Tobmuz

Agjan gubernatoran, Käskusenandajan Suiman da Ohjastusen pert' Irkutskas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Levčenko radab gubernatoran vs 2015 redukun 2. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kaks' ezmäšt varagubernatorad da kaks' muite varagubernatorad oma hänele abhu. Üks' ezmäine varagubernator om Ohjastusen ezimeheks sil-žo aigal. Ruslan Bolotov radab Ohjastusen ezimehen vs 2017 sügüz'kun 25. päiväspäi.

Irkutskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Sergei Brilka radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 semendkun 20. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Irkutskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, radnikoičendad, agentused, ohjandused da laudkundad alištudas Ohjastusele.

Vn 2015 13. da 27. päivil sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust kahtendel tural 56,39% änid satusenke da radab ezmäižen strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 428 750 ristitud^[3], sidä kesken 17 vepsläšt^[4]. Lidnalaižiden eläjiden pala om nell' videndest (2018).

Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad agjas da 52 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Bratsk i Angarsk. Vl 2017 kaik om 24 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,3%, burätalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.

Homaičendad

Irdkosketused

	Irkutskan agjan lidnad
	Alaudinsk \| Alzamai \| Angarsk \| Baikal'sk \| Birüsinsk \| Bodaibo \| Bratsk \| Čerömhovo \| Irkutsk \| Kirensk \| Sajansk \| Sibirin Usol'je \| Slüdänk \| Svirsk \| Šelehov \| Zim \| Železnogorsk Ilimal \| Taišet \| Tulun \| Ust'-Ilimsk \| Ust'-Kut \| Vihorevk

[1] Irkutskan agjan Päkäskusen tekst constitution.garant.ru-saital. (ven.)

[2] У самой высокой горы Иркутской области появилось название. — Vesti.ru. (ven.)

[3] Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

[4] Население коренных малочисленных народов Российской Федерации по родному языку по отдельным субъектам (Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ristitišt mamankelen da subjektan polhe). — Rosstat (gks.ru). — Lp. 12. (ven.)

[1]