Post hardcore
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
| Post hardcore | |
|---|---|
| Stilistiline päritolu | hardcore punk, emo, screamo, eksperimentaalne muusika |
| Kultuuriline päritolu | 1980. aastate teine pool, USA |
| Instrumendid | vokaal, elektrikitarr, basskitarr, trummid |
| Tuletised | emo, screamo, math rock |
| Vaata lisaks | Post hardcore'i bändide loend, fashioncore, DIY, hardcore dancing |
Post hardcore (ka post-hardcore, harvemini lühendina phxc või phXc) on muusikastiil, mis põhiliselt mõjutatud hardcore pungist, emocore'ist ja screamo'st.
Post-hardcore on enamasti äratuntav mitmekesise vokaali poolest. Näiteks võib laulja ühel hetkel sosistada ja järgmisel hetkel karjuda. Taustaks on enamasti pidev ja ilma suurema vahelduseta tempokas trummitagumine. Stiili võib iseloomustada ka sellega, et enamasti tundub nende muusikal olevat omapärane püüe korraga saavutada nii kaootilist, dissonantset efekti kui ka meloodiat ja korrapära. Pinge tõusud ja langused võivad vahelduda väga kiiresti ning vahel toimuvad peaaegu et korraga.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Post-hardcore'i algusaja paikapanemisel on esinenud käsitluslikke vastuolusid. Üks seisukoht on, et muusikastiil sai alguse 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate alguses. Võib arvata, et siis umbes sel ajajärgul võeti kasutusele termin post-hardcore, mis kirjeldas kõiki hardcore-pungi edasiarendusi. Tänapäevaks on aga välja kujunenud eraldiseisev post-hardcore''i muusikastiil.
Teine arvamus on see, et post-hardcore kujunes välja kõrvuti emoga Dischord Recordsi suure kaasabiga 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses. Kuna emo ja post-hardcore alged asuvad samas kohas, vaid arengusuunad on erinevad (ehkki mitte oluliselt), siis tihtipeale ei tehta žanritel vahet. See ei tule alati vaid ebaprofessionaalsusest žanri määramisel, vaid asjaolust, et ajas tagasi minnes saabki post-hardcore ja emo eraldada vaid mingi maani. Selleks punktiks, kus žanrite erinevusest on liiga raske aru saada, et neil vahet teha. võib pidada 1990. aastate algusaastaid. Ei tasu aga arvata, nagu oleks žanrid siis sündinud, sest mõlemad terminid eksisteerisid juba siis. Näiteks 1990. aastate alguses palju populaarsust kogunud bänd Fugazi, mis avaldas väga laia mõju mõlemale žanrile, on siiamaani diskussiooni allikaks, kuigi teda peetakse siiski rohkem post-hardcore'i žanrisse kuuluvaks, on siiski väga toekaid argumente, mis räägivad emocore'i kasuks.
Kuigi post-hardcore'i austajad väidavad sageli, et see muusikastiil on tihedalt seotud DIY põhimõtetega, siis pärast sajandivahetust on selle muusikastiili populaarsus hüppeliselt kasvanud ning enamik tänapäeval laiemalt tuntud post-hardcore'i ansambleid on liitunud kommertsplaadifirmadega ja terminit fashioncore kasutatakse žanriliselt kõige rohkem just post-hardcore'i bändide kohta. Neid bände peetakse silmapaistvaks pigem oma soengute kui muusika poolest.