Iluuisutamine

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms).

Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast.

Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond.

• 1662 – Samuel Pepys ja John Evelyn teatasid uisutamisharrastusest Londonis St. Jamesi pargis.
• 1772 – Inglise kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamisõpiku "A Treatise on Skating".
• 1858 – New Yorgi Central Park avas esimese rahvale avatud liuvälja.
• 1865 – New Yorgist pärit "iluuisutamise isa" Jackson Haines alustas koolitus- ja treeneritööd Euroopas.
• 1877 – Londonis avati esimene kunstjääväljak Glasiarium.
• 1891 – toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.
• 1892 – loodi rahvusvaheline iluuisutamisliit Internationale Eislaufvereiningung, hiljem nimetati ümber Rahvusvaheliseks Uisuliiduks (ISU; International Skating Union).
• 1896 – Peterburis toimusid esimesed iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 1911 – rootslane Ulrich Salchow tuli meeste üksiksõidus kümnendat korda maailmameistriks.
• 1936 – norralane Sonja Henie võitis Garmisch-Partenkircheni olümpiamängudel kolmanda olümpiakulla. Selleks ajaks oli ta võitnud juba kümme maailmameistrivõistluste kulda ja kuus Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit.
• 1976 – Innsbrucki olümpiamängudel oli esimest korda kavas jäätants. Võitsid Nõukogude Liidu paar Ljudmila Pahhomova ja Aleksander Gorškov, kes tulid maailmameistriks kuus korda aastatel 1970–1976.
• 1980 – Nõukogude Liidu iluuisutaja Irina Rodnina võitis Lake Placidi olümpiamängudel paarissõidus kolmandat korda järjest olümpiakulla. Teist korda järjest Aleksandr Zaitseviga, kes oli tema elukaaslane. MM-tiileid kogunes Irinale 10, nendest 6 koos Aleksandriga. Esimene partner oli tal Aleksei Ulanov.
• 2002 – Salt Lake City olümpiamängudel sündis tõeline skandaal paarissõidu lõpptulemuse selgitamisel. Kui võitjaks kuulutati algul venelased Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze, siis erinevate protestide, kohtunike mõjutamise kahtluse ja läbirääkimiste tulemusel otsustas ROK välja anda teised kuldmedalid kanadalastele Jamie Salele ja David Pelletier'le.
• 2003 – loodi uus rahvusvaheline liit World Skating Federation (WSF), mis ühendab rühmailuuisutamisega tegelejaid.

Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.

Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 50 sekundit. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest (esitamise järjekord on vaba):

• kahe- või kolmekordne axel;
• kahe-, kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega;
• hüppekombinatsioon, mis koosneb kahe- ja kolmekordsest hüppest või kahest kolmekordsest hüppest;
• hüppest piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal;
• piruetikombinatsioon, milles on vähemalt 2 erinevat asendit ja jalavahetus ning ringe on 6 + 6;
• sammude järjestus.

Iluuisutamises on kohustuslikeks elementideks hüpped, piruetid, sammud ja spiraalid. Paarissõidus ja jäätantsus on kohustuslikuks elemendiks veel tõsted ja paaristantsus visked.

Hüpete eriliike on kuus: lutz, salchow, flip, toe-loop, rittberger ehk loop ja axel. Neid eristatakse selle järgi, kuidas hüppele minnakse ning kas äratõuge tehakse uisusaki või -kandiga.

Hüpperingide arv ulatub ühest neljani. Erandiks on axel. Selle hüppe puhul minnakse hüppele vaadates ette (teistele kõigile minnakse tagurpidi sisse sõites) ja sooritamisel tehakse pool pööret enam kui teistel hüpetel (nt 1,5 või 2,5 jne).

Kaht hüpet järjest nimetatakse hüpete kaskaadiks.

Kui kahe hüppe vahel sooritatakse mõned lisasammud, on tegemist hüppekombinatsiooniga.

Piruettideks nimetatakse ühes punktis tiirlemist. Sõltuvalt asendist liigitatakse: püstpiruett ehk vint (inglise upright spin), painutuspiruett (inglise layback spin), liibeluu (inglise camel spin), madalpiruett (inglise sit spin) ja Biellmanni piruett.

Piruetikombinatsioon on kui ühes piruetis võetakse mitu asendit.

Sammudeks nimetatakse iluuisutamises igasugust jääl liikumist peale tavaliste ülejalasammude.

Spiraalid ehk pääsukesed on sõitmine ühel jalal. Teine jalg on erinevates asendites.

Eesti meistrivõistlused iluuisutamises toimuvad 1915. aastast.

Uisuliit asutati 28. novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Esimeste Eesti iluuisutajatena osalesid 1936. aastal taliolümpiamängudel Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus Helene Michelson – Eduard Hiiop, kes olid kokkuvõttes 18. kohal (viimased). Pärast Teist maailmasõda tegutses liit Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.

Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. novembril 1991 ja täisliikmena 12. juunil 1993. Eesti Spordi Keskliidus taastati liikmesus 21. mail 1991. Liit on Eesti Olümpiakomitee liige.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused.

Jaanuaris 2022 toimusid Tallinnas Tondiraba jäähallis Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

• Anna Levandi
• Vaike Paduri-Kaljuvee (Vaike Paduri)
• Tiiu Valgemäe

• Iluuisutamise maailmameistrivõistlused
• Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises
• ISU GP-võistlus
• ISU juunioride Grand Prix iluuisutamises

• Iluuisutajate loend
• Jäätants
• Rocca al Mare Uisukool
• Tallinn Trophy
• 1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused iluuisutamises
• 1962. aasta Eesti meistrivõistlused iluuisutamises

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Iluuisutamine

• ISU koduleht
• Kristi Vahemaa. Tuleval aastal peetav EM toob Tallinna tippuisutajad EPL, 16. jaanuar 2009

v r Iluuisutamine olümpiamängudel
1908 • 1920 • 1924 • 1928 • 1932 • 1936 • 1948 • 1952 • 1956 • 1960 • 1964 • 1968 • 1972 • 1976 • 1980 • 1984  • 1988 • 1992 • 1994 • 1998 • 2002 • 2006 • 2010 • 2014 • 2018 • 2022