Baptism

See artikkel räägib teatud protestantlikust liikumisest; Lenny Kravitzi albumi kohta vaata artiklit Baptism (Kravitz).

Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist: baptismis ei ristita lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vette kastmisega.

Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17. sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänapäevaks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandi anabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest.

Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes vahendaksid uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest tunnistatakse usklike ristimist ja püha õhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning pääsemist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat.

Kuna baptistlikud kogudused on autonoomsed, võib nende usuline praktika mõneti erineda. Samuti leidub konservatiivseid (traditsiooniline muusika, ranged nõuded riietuse suhtes jms) ja liberaalseid baptistide kogudusi. Sageli moodustatakse liite omasuguste kogudustega, tugevalt erinevate kogudustega suheldakse harva. Baptistidel puudub üksmeel ka paljudes teoloogilistes küsimustes. Näiteks osa baptiste usub, et Kristus lunastas pattudest terve inimkonna, teised aga, et ainult usklike inimeste patud.

1905. aastal asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas.

Eesti baptistid

Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused priilaste liikumise põhjal. Vanim Eesti baptistikogudus asutati Haapsalus 24. veebruaril 1884. 1900. aastal moodustati baptistikoguduste liit. 1945. aastal liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega.

Baptiste

Vaata ka

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

Välislingid