Adam Olearius

Adam Olearius (õieti Adam Ölschläger, ladinapäraselt ka Asconios Olivarius, pseudonüümina Adonis; 24. september 1599 Aschersleben – 22. veebruar 1671 Gottorf, Schleswig) oli saksa päritolu geograaf, teadlane ja poliitik.

Maadeavastamisreiside kohta koostas ta üksiksjalikke kirjeldusi, milles ühes "Uus Pärsia reisikiri", on kirjeldatud ka Eestimaa elu-olu 17. sajandil (1633. aastal).

Holstein-Gottorfi hertsogi Friedrich III saatkonna reisid Venemaale ja Pärsiasse toimusid aastail 1633–1639. Eesmärk oli avada idakaubandusele tee Schleswigist Venemaa kaudu Pärsiasse. Esimene reis suundus 1633–1635 Hamburgist Liivi- ja Ingerimaa kaudu Moskvasse, kus valmistati ette diplomaatilisi kontakte.

Teine ehk Pärsia reis kulges aastail 1635–1637 Hamburgist läbi Tallinna, Narva, Alutaguse, Moskva, Nižni Novgorodi, Kaasani, Samaara, Tsaritsõni, Astrahani, Derbenti tolleaegsesse Pärsia pealinna Isfahani. Tagasi Schleswigisse jõuti 1639. aastal.

Saatkonna sekretärina ja oma aja Euroopa parima^[viide?] orientaalkeelte tundjana reisi kaasa teinud Adam Olearius koostas raamatu, mis oli seni põhjalikem kirjeldus Euroopa jaoks tollal veel väga müstilise Venemaa ja veelgi kaugema ning muinasjutulisema Pärsia kohta.

Pärast Pärsia reisilt naasmist tegeles Adam Olearius kõikvõimalike muude teadusharude – matemaatika, füüsika, ajaloo ja geograafiaga, teenides ära hüüdnime Holsteini Plinius ja Gottorfi Odüsseus. Tema järelevalve all ehitati 1654–1664 kuulus Gottorfi gloobus läbimõõduga 3,5 meetrit, mille pealispinnal kujutati maakera, sees aga taevasfääre. Gloobuse sees oli laud, mille ümber mahtus istuma 10 inimest.