Antisemitism

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.

Ajalooliselt on antisemitism avaldunud mitmel viisil.

• Religioosne antisemitism ehk antijudaism avaldus kuni 19. sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla.
• Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esilekerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõuteooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane.

Adolf Hitleri juhitud Saksamaal (1933–1945) oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).

Antud loendis on riigid ja piirkonnad, kust on juute eri aegadel välja aetud või täielikult riigist minema aetud. Lahkujad kuulusid enamuses Sefaradi juutide (Lääne-Euroopa piirkonnas) hõimkonda, kes olid pärit Hispaaniast ja Portugalist. Venemaal oli enamikus tegemist aškenazi juutidega. Pärast 15.–17. sajandit jäid Euroopas ülekaalu idast, sealhulgas Venemaalt ja Leedu suurvürstiriigist välja rännanud aškenazi juudid.

• 250 Kartaago
• 415, Aleksandria
• 554, Clement^[küsitav], Prantsusmaa
• 561, Uzès, Prantsusmaa
• 612, visigoodid, Hispaania
• 642, visigootide riik
• 855, Itaalia
• 876, Sens
• 1012, Mayence^[küsitav]
• 1181, Prantsusmaa
• 1290, Inglismaa
• 1306, Prantsusmaa
• 1348, Šveits
• 1349, Heilbronn, Saksamaa
• 1349, Ungari
• 1388, Strasbourg, Saksamaa
• 1394, Saksamaa
• 1394, Prantsusmaa
• 1422, Austria
• 1424, Fribourg ja Zürich
• 1426, Köln
• 1432, Savory^[küsitav]
• 1438, Mainz, Saksamaa
• 1439, Augsburg, Saksamaa
• 1446, Baieri
• 1453, Franconis^[küsitav]
• 1453, Wrocław
• 1454, Würzburg
• 1485, Vincenza^[küsitav], Itaalia
• 1492, Hispaania
• 1495, Leedu
• 1497, Portugal
• 1499, Saksamaa
• 1514, Strasbourg
• 1519, Regensburg
• 1540, Napoli
• 1542, Böömimaa
• 1550, Genova
• 1551, Baieri
• 1555, Pesaro
• 1559, Austria
• 1561, Praha
• 1567, Würzburg, Genova
• 1569, Paavstiriik
• 1571, Brandenburg
• 1582, Holland, ka Madalmaad
• 1593, Brandenburg, Austria
• 1597, Cremona, Pavia, Lodi
• 1614, Frankfurt
• 1615, Worms
• 1619, Kiiev
• 1649, Ukraina
• 1654, Ukraina
• 1656, Leedu
• 1669, Oran – Põhja-Aafrika
• 1670, Viin
• 1712, Sandomierz
• 1727, Venemaa
• 1738, Württemberg
• 1740, Ukraina
• 1744, Böömimaa
• 1744, Liivimaa^[küsitav]
• 1745, Määrimaa
• 1753, Kovno – Leedu
• 1761, Bordeaux
• 1772, Venemaa – Venemaa keisri seadlus, mis määras asumispiirid, millest üle juudid ei tohtinud tulla
• 1775, Varssavi
• 1789, Alsace
• 1804, paljudes Venemaa küladest
• 1808, laiendati 1772 tsaari seadlusega määratud piire
• 1815, Lübeck ja Bremen
• 1815, Franconia^[küsitav], Švaabimaa ja Baieri
• 1820, Bremes^[küsitav]
• 1843, Venemaa piirialad, Austria ja Preisimaa
• 1862, alad USAs, mis jäid kindral Granti jurisdiktsiooni alla
• 1866, Galați, Rumeenia
• 1903, Chişinău, Moldova^[1]
• 1905, Venemaa lõunapoolsetel aladel
• 1919, Baieri, rünnati välismaal sündinud juute
• 1938–1945, holokaust Kolmanda Reichi aladel
• 1950- 1986, NSV Liit
• 1948, mitmed araabia riigid.

2009. aastal Iisraeli diasporaaministeeriumi korraldatud küsitluse andmeil arvas 42 protsenti Saksamaal küsitletuist, et "juudid kasutavad minevikku ära raha väljapressimiseks". Väitega nõustujate protsent oli kõrgeim Poolas ja Hispaanias. Juudi Agentuuri 2009. aasta raporti kohaselt oli 2009 suurem arv antisemiitlikke intsidente kui ühelgi senisel aastal pärast Teist maailmasõda. Agentuuri hinnangul kasvab antisemitism nii vasak- kui ka parempoolsete seas.^[2]

• Antisionism
• Filosemitism

• Louis Wirth. The Ghetto, University of Chicago Press 1929.
• Koppel S. Pinson. Essays on Antisemitism, Confer ence on Jewish Relations: New York 1942.
• Isacque Graeber, Stuart Henderson Britt (toim). Jews in a Gentile World: The Problem of Anti-Semitism, Macmillan Co.: New York 1942.
  • Carl Mayer. Religious and Political Aspects of Anti-Judaism.
  • Miriam Beard. Anti-Semitism–A Product of Economic Myths. See also
• Gustav Ichheiser. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – Sociometry, 1944, 7(4), lk 376–383. Vt Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta.
• Gustav Ichheiser. Diagnosis of Antisemitism. Two essays, Beacon House: New York 1946
• Gustav Ichheiser. The Jews and Antisemitism. – Sociometry, 1946, kd 9, nr 1, lk 92-108. Vt Gustav Ichheiser#Juudid ja antisemitism.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Antisemitism

Tsitaadid Vikitsitaatides: Antisemitism

• Juudi lapsed hukati Pärnu sünagoogis (arhiiviversioon)
• "Eesti on juba juutidest puhastatud..." (arhiiviversioon)
• "JewWatch", antisemiitlikuks peetav sait