Eesti kaitsepataljonid

Politseipataljonid
Tegev	1943–1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Idarinne, Wehrmacht
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon

Kaitsepataljonid
Tegev	1943–1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Lahingud	Idarinne

kaitsepataljonid
Tegev	1941–1943
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord
Haru	tagalapiirkonna julgestusüksused
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon

Eesti kaitsepataljonid (hiljem Eesti politseipataljonid) olid Teise maailmasõja ajal Eesti kindralkomissariaadis lepingulistest vabatahtlikest moodustatud väeüksused Saksamaa relvajõudude koosseisus.

Korralduse eesti kaitsepataljonide nende formeerimiseks 1941. aasta septembris andis väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja kindral Franz von Roques, lähtudes väegrupi Nord ülemjuhataja korraldusest, mis omakorda lähtus Wehrmachti ülemjuhatuse kui sõjalis-poliitilise juhtkonna ja maavägede peakorteri üldisematest juhtnööridest kohalike elanike värbamise kohta okupeeritud aladel. Kindral von Roques andis oma korralduse selleaegsele kõrgemale SS-i ja politseijuhile SS-Obergruppenführer ja politseikindral Hans-Adolf Prützmannile, kes korralduse tegeliku täitmise tegi ülesandeks 321. politseipataljoni ülemale major Petersenile.

Pataljonid osalesid 1941–1944 peamiselt Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis valveteenistuses, tagala julgestamises ning partisanidega võitlemises, kohati võtsid osa ka sõjategevusest (Volhovi ja Stalingradi rindel).

Kaitsepataljonid olid otstarbe järgi järgmised:

Schutzmannschaft-Front-Bataillonen (rindeüksused),
Schutzmannschaft-Wach-Bataillonen (kaitseüksused),
Schutzmannschaft-Erzats-Bataillonen (tagavaraüksused),
Schutzmannschaft-Pionier-Bataillonen (pioneeriüksused),
Schutzmannschaft-Bau-Bataillonen (ehitusüksused).

Eestis moodustati kaitsepataljonid 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välipolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamik väeosadest formeeriti algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja Saksa Korrapolitsei komandöri korraldusel väegrupi Nord tagalateenistusse. 1942.–1943. aasta talvel reorganiseeriti Heinrich Himmleri 16. detsembri käskkirja alusel Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja.

6. juulil 1941 komplekteeriti esimene eestlastest ja lätlastest koosnenud ja Saksa relvajõududele allunud üksus Berliini lähistel järelümberasujatena Saksamaale evakueerunud eestlastest ja lätlastest ja mis allus Saksa Korrapolitseile – politseipataljon Ostland. 1942. aasta suvel ja sügisel suunati osa mehi formeeritava Eesti SS-leegioni tuumikuks. Järelejäänud mehed saadeti 1943. aastal samuti Heidelaagrisse, kus nendest sai Narwa pataljoni tuumik. Seejärel pataljon Ostland likvideeriti.

Pikemalt artiklis Politseipataljon Ostland

1942. aasta detsembris saadeti osa 1941. aasta sügisel moodustatud "esimese laine" kaitsepataljone laiali ning nende 1941/1942. aasta lahingutes ellujäänutest umbes 1000 värvati moodustatavasse Eesti SS-leegioni.

1942. aastal moodustatud 200-seeria kaitsepataljonid nimetati osaliselt ümber laialisaadetud kaitsepataljonide numbritega:

287. kaitsepataljon > 29. kaitsepataljoniks
288. kaitsepataljon > 30. kaitsepataljoniks
289. kaitsepataljon > 31. kaitsepataljoniks
290. kaitsepataljon > 32. kaitsepataljoniks
293. kaitsepataljon > 33. kaitsepataljoniks
30. kaitsepataljon > 35. kaitsepataljoniks.

Kaitsepataljonid

Politseipataljonid

9. detsembril 1943 nimetati Kaitsepataljonid ümber politseipataljonideks.

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp