Tuukanlased

See artikkel räägib lindudest; tähtkuju kohta vaata artiklit Tuukan (tähtkuju)

Tuukanlased (Ramphastidae) ehk tuukanid ^[viide?] on lindude sugukond rähniliste seltsist. Vahel nimetatakse neid piprasööjalasteks. Vananenud nimetus on tukaanlased.

Tuukanlased on rähniliste seltsi kõige suuremad linnud, kuni rongasuurused.

Sugukonda kuulub viis perekonda (Aulacorhynchus, Selenidera, Andigena, Pteroglossus, Ramphastos) umbes 42–51 liigiga sõltuvalt süstemaatikast.

Tuukanlased elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere saartel umbes tosinaliikmelises grupis. Pärismaalased kodustavad tuukaneid.

Neil on hiigelsuur iseloomulik nokk. See on eredat värvi ja ebaloomulikult suur. Noka pikkus on peaaegu võrdne kere pikkusega. Noka suurus ei valmista linnule siiski ebamugavusi, sest see on väga kerge temas olevate õhuga täidetud kambrite ja õõnte tõttu. Nokk on tipust allapoole kooldunud ja saaghambulise servaga. Eriti suured saaghambad on noka otsas. Keel on pikk, narmalise eesosa ja servadega.

Tuukanlaste sulestik on kontrastselt värvunud. Sulestik on põhiliselt must, kuid enamjaolt leidub sellel eredaid laike. Isegi jalad ja silmad on neil eredalt värvunud. Mõni tuukanlane ei jää kirevuselt alla ka papagoidele. Nahk noka ja silma ümbruses on sulgedeta ning sama eredat värvi kui nokkki. Sellegipoolest on tuukanlased metsas vähemärgatavad. Kui nad istuvad rahulikult puuvõras, võib neid sama hästi pidada liblikaks või küpseks puuviljaks. Väikesed rohelised tuukanlased jäävad hoopis märkamatuks.^[1]

Tuukanlased on lärmakad ja löövad kaasa troopikametsas valitsevas kakofoonias.^[viide?]

Nad toituvad marjadest, teradest, putukatest ja ämblikest.

Pulmamängu ajal nopivad ja ulatavad emas- ja isaslind teineteisele oma nokast marju. Paar jääb kokku paljudeks aastateks.

Hoolimata suurest nokast ei saa tuukanid endale ise puutüve sisse õõnsust uuristada. Paljud pesitsevad teiste lindude, peamiselt rähnide uuristatud puuõõntes. Kui õõnsus on neist endist väiksem, siis poevad nad sinna, painutades saba kahekorra selja peale. Kõige suuremad tuukanid teevad pesa looduslikesse koobastesse.

Kord aastas muneb emaslind puutüves olevasse pessa 2–4 valget muna. Mune hauvad mõlemad linnud ja pojad kooruvad 15 päeva pärast. Linnupojad lahkuvad pesast kaheksa nädala vanustena.

• Andigena cucullata täppnokk-mägituukan
• Andigena hypoglauca tume-mägituukan
• Andigena laminirostris kilbis-mägituukan
• Andigena nigrirostris hele-mägituukan
• Aulacorhynchus coeruleicinctis, Aulacorhynchus coeruleicinctus valgesilm-rohetuukan
• Aulacorhynchus derbianus nõlva-rohetuukan
• Aulacorhynchus haematopygus punanokk-rohetuukan
• Aulacorhynchus huallagae peruu rohetuukan
• Aulacorhynchus prasinus smaragdtuukan
• Aulacorhynchus sulcatus vagunokk-rohetuukan
• Baillonius bailloni, Andigena bailloni safrantuukan
• Ramphastos ambiguus kilatuukan
• Ramphastos ambiguus swainsonii, Ramphastos swainsonii, Ramphastos tocard, Ramphastos tocardus ruskenokk-kilatuukan
• Ramphastos dicolorus brasiilia tuukan
• Ramphastos sulfuratus vääveltuukan
• Ramphastos toco tokotuukan
• Ramphastos tucanus manisktuukan
• Ramphastos tucanus cuvieri, Ramphastos cuvieri lääne-manisktuukan
• Ramphastos vitellinus mustnokk-tuukan
• Selenidera culik pipratuukan
• Selenidera gouldii, Selenidera maculirostris gouldii laiknokk-tuukan
• Selenidera maculirostris vöötnokk-tuukan

• 
  Ruskenokk-kilatuukan
• 
  Tokotuukan
• 
  Pteroglossus castanotis
• 
  Vääveltuukan
• 
  Smaragdtuukan

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuukanlased

• "Teadlased: tuukani nokk on nagu konditsioneer" Postimees, 24. juuli 2009