Rein Lang

Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2023) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Rein Lang (sündinud 4. juulil 1957 Tartus) on Eesti meediaärimees ja poliitik.

Ta on alates 1995. aastast Eesti Reformierakonna liige.

Rein Lang on lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli 1975 ja Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude 1980.^[1] Oli aktiivne komsomoli liige^[viide?].

Nõukogude ajal töötas ta mitme kultuuriasutuse juhtkonnas.

1992. aastal asutas ta meediaettevõtte Trio LSL, millele kuulub muuhulgas Eesti üks peamisi eraraadiojaamu Kuku Raadio.

Lang kuulub Maksumaksjate Klubisse.^[2] 

Detsembrist 2001 kuni 21. märtsini 2003 oli ta Tallinna abilinnapea Edgar Savisaare juhitavas Tallinna Linnavalitsuses.

Alates 2003. aastast on Rein Lang kuulunud või vähemalt valitud kõigisse Riigikogu koosseisudesse.

13. septembril 2004 valiti Lang koos sotsiaalliberaal Peeter Kreitzbergiga Riigikogu aseesimeheks. Viimasele kaotas Keskerakonna kandidaat Toomas Varek 1 häälega.^[3]

21. veebruarist 2005 kuni 12. aprillini 2005 oli ta välisminister Juhan Partsi valitsuses.

Aastatel 2005–2013 oli Rein Lang minister Andrus Ansipi valitsustes: 13. aprillist 2005 5. aprillini 2011 justiitsminister, pärast sotsiaaldemokraatidest ministrite ametist vabastamist ühtlasi 21. maist 4. juunini 2009 siseministri kohusetäitja ja 6. aprillist 2011 kuni 4. detsembrini 2013 kultuuriminister.

Alates 5. detsembrist 2013 asus ta uuesti täitma oma kohuseid XII Riigikogu liikmena.

Rein Langi juhitud kultuuriministeerium töötas välja Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, mis sai valitsuse heakskiidu 21. novembril 2013. Loomeliidud on kultuuripoliitika põhialuseid kritiseerinud, väites, et kuigi neil võimaldati teha poliitika kujundamiseks ettepanekuid, jäeti need hiljem suuremas osas arvesse võtmata.

Tema ametiaega kultuuriministeeriumis iseloomustas ka riigiasutuste jätkuv ümberkujundamine sihtasutusteks ja regionaalsete muuseumite tegevuse ümberkorraldamine. Mõlemad suundumused olid alanud juba Langi eelkäija Laine Jänese ametiajal. Samuti tõhustati Langi ajal kultuuriasutuste finantsjärelevalvet ja püüti tagada riigieelarvest kultuuritöötajate regulaarsed palgatõusud.

Rein Langi ajal toimusid kultuuriministeeriumis ulatuslikud personalimuudatused. Vahetus ministeeriumi kantsler, kelleks Siim Suklese asemel sai jaanuaris 2013 Paavo Nõgene, ja enamik asekantslereid. Ministeeriumis loodi õiguse ja varahalduse asekantsleri ametikoht, millel alustas tööd endine Kaitsepolitsei ametnik Marlen Piskunov.

Kultuuriminister Langi ajal vaadati üle rahvaraamatukogude komplekteerimispõhimõtted. Ministeeriumi ja rahvaraamatukogude koostöös koostati kultuuriliselt tähelepanuväärse ja olulise kirjanduse nimestik. Riikliku komplekteerimisraha kasutamine piirati nimestikku kuuluvate teostega, kuid raamatukogudel säilis võimalus osta muid teoseid kohaliku omavalitsuse eraldatud komplekteerimisraha eest. Niinimetatud "Langi nimekiri" tekitas laialdase raamatukogundusteemalise diskussiooni ühiskonnas, uued rahastamispõhimõtted sattusid nii ajakirjanike kui ka raamatukogundustegelaste kriitika alla.

Rein Langi ametiaja üks suuremaid skandaale oli seotud nuku- ja noorsooteatri NUKU direktori Meelis Pai ametist vabastamisega aprillis 2013. Teatris läbi viidud revisjon tegi kindlaks mitmeid rikkumisi nii autoriõiguste kui ka finantsjuhtimise alal ning viis terava konfliktini ministeeriumi ning teatri juhtkonna ja nõukogu vahel. Kuigi revisjoni käigus avastatud puudused ja teatri juhtkonnale tehtud etteheited leidsid aja jooksul ka avalikkuse silmis tõendamist, tekitas laialdast pahameelt ministri üleolev stiil nii teatriinimeste kui ka ajakirjandusega suhtlemisel.

Novembris 2013 tehti Eesti ajakirjanduses ettepanek Langi tagasiastumiseks ministrikohalt seoses võimukriitilise kultuurilehe Sirp toimetuses tehtud järskude muudatustega, mille käigus kinnitati ilma konkursita peatoimetaja kohusetäitjaks kirjanik Kaur Kender ning koondati mitme valdkonnatoimetaja ametikohad. Algselt väitis Lang, et tema ei ole Sihtasutust Kultuurileht puudutavate otsuste langetamisel osalenud, kuid pidi ajakirjanduse surve all hiljem tunnistama oma osalust muutuste kavandamisel.^[4] 20. novembril avaldasid loomeliidud ministrile umbusaldust. 21. novembril algatas sotsiaaldemokraatide fraktsioon XII Riigikogus Langi vastu umbusaldushääletuse, kuid see kukkus läbi ja minister jäi ametisse. Sama päeva õhtul teatas Lang Eesti Televisiooni otse-eetris, et astub ise kultuuriministri ametist tagasi.

Ametlikult esitas Lang tagasiastumispalve 2. detsembril 2013, pidades samal päeval Riigikogus ka kõne, milles kritiseeris teravalt nii loomeliitude, ajakirjanduse kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tegevust. President Toomas Hendrik Ilves rahuldas Langi tagasiastumispalve 4. detsembril ja kinnitas samal päeval uueks kultuuriministriks Urve Tiiduse.

2007. aastal mõnda aega pärast Pronksiööd pälvis meedia tähelepanu Rein Langi sünnipäevapidu Tartus Püssirohukeldris, kus etendati Vanemuise teatri monotüki "Adolf", väljas oli svastika ning külalistel paluti riietuda Müncheni õllekeldrite stiili järgivalt.^[5][6] Eriti tundis selle vastu huvi Vene meedia.^[7][8] Tähelepanu äratas ka ministri nõunike ebaõnnestunud katse eemaldada selle kohta käivat informatsiooni ingliskeelsest Vikipeediast.^[9]

Siseministri kohuseid täites tegi Rein Lang otsuse tühistada 2007. aasta küberrünnakute taga olnud vene poliitiku Sergei Markovi sissesõidukeeld (Schengeni viisaruumis). 30. septembril 2009 sattus Lang selle teo pärast viisaskandaali, mille pärast algatati Riigikogus tema vastu umbusaldus^[10]. Kuna viisavabastus oli riigisaladus, algatas Riigiprokuratuur uurimise riigisaladuse paljastaja väljaselgitamiseks. 8. aprillil 2010 uurimine lõpetati, sest lekitaja oli Rein Lang^[11].

2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel kandideeris Lang Pärnu linnavolikokku, kuid ei osutunud valituks. Ta sai 29 häält.^[12]

• Moskva Advokaatide Kollektiivi "Injurkollegija" Eesti NSV Esinduse konsultant
• klubi "Muusik" asedirektor
• 1986–1989 V. I. Lenini nimelise Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee asedirektor ^[13]
• 1990–1991 AS Laulusillad juhatuse esimees
• 1991–2001 AS TRIO LSL juhatuse esimees ning seejärel nõukogu esimees.
• 2001–2003 Tallinna abilinnapea
• 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta veebruarini X Riigikogu liige, pärast valiti XI Riigikogusse ja XII Riigikogusse
• 2004–2005 Riigikogu esimene aseesimees
• 2005. aasta veebruarist aprillini Eesti Vabariigi välisminister
• 13. aprill 2005 – 5. aprill 2011 Eesti Vabariigi justiitsminister
• 5. aprill 2011 – 4. detsember 2013 Eesti Vabariigi kultuuriminister

• Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001
• Prantsusmaa Rahvusliku Teeneteordeni rüütlirist 2004
• Pressivaenlane 2004, 2009 ja 2013
• Valgetähe II klassi teenetemärk 2006
• Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist 2007 ^[14]
• Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurristi kavaler 2008 ^[15]
• Tallinna Ülikooli teenetemärk 2011
• Rootsi Kuningliku Põhjatähe I klassi orden 2011 ^[16]

• Põhiseaduse Pilsner

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rein Lang

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rein Lang

• Priit Hõbemägi. Lex Lang ehk ettevõtja diktatuur Eesti Ekspress, 19. veebruar 2009
• Prokuratuur: riigisaladuse lekitas viisaskandaalis Lang, Delfi, 8. aprill 2010
• Kaitsepolitsei algatas Langi suhtes väärteomenetluse, kuna ta avaldas ajakirjanikule piiratud tasemega riigisaladuse, 15. aprill 2010
• Allan Alaküla, Miks muidu liigjutukas Lang oma advokaadiajast ei räägi?, Kesknädal, 16. märts 2005