Roman Nyman

Roman-Stephan Nyman (5. november 1881 Tallinn – 23. aprill 1951 Tallinn) oli eesti maali- ja teatrikunstnik.

Roman Nyman sündis Tallinnas aednik Wilhelm Nymani perekonnas. Lõpetas Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja aastatel 1900–1906 õppis Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskooli teatridekoraatori erialal.

Aastatel 1906–1909 viibis kooli stipendiumiga Pariisis, Itaalias ja Norras, kus töötas peamiselt teatrites. Norras reisis ta Kristiaania (Oslo) ümbruses ning käis lavastuse "Peer Gynt" kujunduse tarbeks materjali kogudes Lillehammeris, Lomis ja Gudbrandsdalis.^[1] Sellest ajast on säilinud mitmed tema joonistused norra omanäolisest puitarhitektuurist.^[2]

1909. aastal pöördus ta tagasi Peterburi, kus töötas Aleksandra ja Maria teatris A. Šervašidse abilisena dekoratsioonide maalimises ^[3] ning riigiteatrite raamatukoguhoidjana Keiserlike Teatrite Valitsuse juures.^[4] Aastatel 1910–1912 töötas Peterburis joonistusõpetajana ning jätkas sama tööd ka 1912. aastal Tallinna naasnult. Tallinnas teenis esialgu leiba Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel ja üldhariduskoolides õpetajana.^[4] Ta võitles kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.^[5]

Aastatel 1913–1920 oli ta Estonia teatri kunstnik, kuid loobus 1921. aastal tervislikel põhjusel sellest tööst ning siirdus ravi eesmärgil Saksamaale ja Austriasse, kust reisis Itaaliasse, 1923. aastal ka Pariisi ja Hispaaniasse. Aastatel 1919–1940 juhatas ta Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsiooniateljeed. Oli aastatel 1926–1927 Draamastuudio Teatri kunstnik.^[4]

Kuulus 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ning oli aastatel 1925–1928 selle esimees. Aastail 1927–1928 oli ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees.

1906. aastal osales oma I Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Tartu Põllumeeste Seltsi näitusel oli üleval tema 16 maali ja joonistust ^[6]. 1910. aastal oli Noor-Eesti näitusel väljas tema joonistusi ja akvarelle Norra arhailistest taluhoonetest ja puukirikutest.

Ta oli üks esimesi kutselisi eesti teatrikunstnikke. Tema algatusel hakati eesti teatrites looma lavastustele originaalkujundusi. Alates tema dekoratsioonidest, mis olid tehtud 1913. aastal Estonia teatrimaja avanud lavastuse "Hamlet" jaoks, tehtud saab hakata rääkima eesti professionaalsest lavakujundusest. 1920. aastatel kujundas ta E. Hardti "Narr Tantrise", J. B. Molière'i "Don Juani", A. H. Tammsaare "Juuditi".^[4]

Loobunud halveneva tervise tõttu teatritööst, keskendus Nyman maalikunstile ning viljeles õlimaali ja akvarelli. Peamiselt maalis ta arhitektuurimotiividega maastikumaale ja linnavaateid. Kui 1920. aastatel olid need eeskätt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania reisidel maalitud maastikud, siis peagi lisandusid neile mitmed Lõuna-Eesti panoraamsed maastikud. 1929. aastal valmis tal suur hulk Petseri kloostri vaateid ning 1930. aastatel rida rannamotiive Peipsi äärest. Maastike kõrval katsetas ta ka portree ja dekoratiivsete pannoodega.^[4]

1981. aastal korraldati Kadrioru lossis kunstniku 100. sünniaastapäeva puhul näitus. 2021. aasta sügisel toimus Tallinnas Allee galeriis näitus "August Jansen ja Roman Nyman – 140 aastat sünnist. Teoseid erakogudest". Kunstiteadlase Mai Levini sulest ilmus näitusega seoses ka kunstniku lühimonograafia.

• 
  "Assisi kirik" (1909). Tartu Kunstimuuseum
• 
  Dekoratsioonikavand B. Moliere'i näidendile "Don Juan" (1923). Tartu Kunstimuuseum
• 
  Dekoratsioonikavand E. Hardti draamale "Narr tantsis" (1923). Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Toledo sild" (1923). Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Tirooli maastik" (1927). Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Ait" (1930). Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Talu ait" (1945). Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Rannamotiiv" (1945). Tartu Kunstimuuseum

• 1939 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

• EKABL
• Milvi Kuldna, "Roman Nyman", 1969
• Roman Nyman 50-ne aastane. Kunstniku elulugu. – Olion, nr 12, 1931.
• Mai Levin "Roman Nyman - lühimonograafia ja näituse kataloog". 95 lk, väljaandja Allee galerii, 2021.