Ntozake Shange

mis hakkan ma peale oma surnutega
oma haudade & mausoleumidega
need potililled mille eest hoolitsevad võõrad
yle te silmade         suletud
vb und nägemas         surnud/ armsad
nii konkreetselt          maitea
mida teiega teha

kas ma näen sind tantsimas/
hoia oma last kysimas/         kuidas mammal läheb
kas ma peax magama su abikaasaga
kes näeb su lapsemina minu mälestustes
su ema       kas ta räägib mu surnux sydamejutuga sinust
teeskleb et ta pole ema olndki
meie smokey robinsoni fantaasiad on kõrvale jäetud
meenutamised ei lõpe hästi
...
istun siin juues mälestusi
lõbustades vaime/ igatsedes käsi
mis pole enam soo&d/ liiga võlutud
et mõelda pulsist mis lykkab mind edasi
teist eemale minema/ mu surnud & armsad

kui ma kohtan kedagi/ pean teadma
sätin teid enda ymber nagu pyhade oraaklite õukonna
kui see võõras tahab saada koha mu elus
peab ta tõmbama teie vaimud enda oma juurde
sest ma uitan pidevalt surnute hetkedes
kui sa tahad et ma räägix
pead õppima ära mu surnute & armsate keele
olen maha jäetud
ellujää&
kes peab vastu oodates edasist

need suudlused on sala&sed
keegi ei näe neid
hoian neid peos
ku mind leitaxe/
pistan need juustesse & mu pea läheb palavax
nii et ma saan &lga lasta

mitte mingi hinna eest
ei või &lad mis libisevad yle mu puusade
jätta jälgi/ armastuse
lõhnu/ sel plex vabandust
nii et ma kõixe aeg
hõõrun käsivarsi/ lasen enda ligi
jõeudu/ et see var&x magusust
mida sa mind kaanima jätad
...
need suudlused tulevad aeglasel bluusisammul
tagasi minu juure
minu pihku
nad pudenevad laiali/ kraabivad pexavad vannuvad & taovad
kuni mu nahk nutab/
suudlused teevad prgut/ mu rusikates/
nad lendavad laiali vihased & innukad
nad hakkavad lendama laiali vihased & innukad
kui sa vaatad mind nagu sa seda teed et ma olen alasti
& ihkav/ kui sa vaatad mind nagu sa seda teed
ma olen puhta huuled & reied/
nad lendavad laiali vihased & innukad
nad lendavad laiali & ronivad sinu peale
suudlused/ nad
on lennus
kui sa vaatad mind
nagu sa seda teed

...
iss rääkis musast & emps kristlastest
mu õed/ meie
muudkui rääkisime & rääkisime
vaikust põldki kunagi
puud olid staatusesümbolid

mulle hakkas meeldima udu/
kuu ikka veel yllatab mind

kui ma kirjutan     mtlen oma sõpradest
inimestest mu nägemustes
a kdas saaxin ma mldagi meestest
kes jätavad maha nii vähe     leian neid
oma pesukaltsus      mustades nõudes
oma tegemata voodis
kui ma kirjutan kustutan need hämarad koridorid
yxildased metroo&amad    auto mis järgneb mulle
liiga lähedal     kdas saaxin ma
kõnetada ise endaga
mehi
nad jätavad maha nii vähe
& ma ei mäleta sedagi.
...
olen kahland salajõgedes
meestega keda mäletan
teistel polnd huumorimeelt