Zimbabwe

Zimbabwe on kandnud nime Lõuna-Rodeesia (1923), Rodeesia (1965) ja Zimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe käisid 1960. aastatel iseseisva riigi võimaliku nimena välja iseseisvust nõudvad liikumised.

Nimi Zimbabwe tuleb šona keelest ja tähendab kas kivimaja või iidset varet, mis on nüüd püha koht. Nime esmamaining kujul Symbaoe pärineb 1531. aastast; seda kasutas Vicente Pegado, Sofala Portugali garnisoni kapten.

Zimbabwe on ilma merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Riik asub laiuste 15° ja 23°S ning pikkuste 25° ja 34°E vahel.

Enamik riigi territooriumist jääb keskplatoole, mis ulatub edelast kirdesse kõrgusvahemikus 1200–1600 meetrit. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 meetrit kõrge Nyangani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 meetrit. Zimbabwe loodeosas Zambezi jõel asub üks maailma suuremaid jugasid, Victoria juga. Kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lõpust märtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.

Riigi põhjapiir kulgeb mööda Zambezi jõge. Sellel asub Kariba veehoidla ehk Kariba järv. Lõunas moodustab loodusliku piiri Limpopo jõgi. Riigi idaosas on suuremad jõed Save ja selle lisajõgi Runde ning Mazowe jõgi.

Suurema osa riigist moodustavad savannid, kuid niiskes ja mägises idas leidub ka troopilisi metsi. Puudest kasvavad Zimbabwes näiteks tiikpuu, mahagon, msasa ja ahvileivapuu. Samuti kasvavad seal sellised kauniõielised taimed nagu hibisk, ämblikliilia, lõvikõrv ja kassia.

Zimbabwes elab 270 liiki imetajaid.^[6] Imetajate hulgas on jõehobu, ninasarvik, paavian, okaapi, kaelkirjak, suurkudu, must Ida-Aafrika antiloop, sebra, meemäger, saarmas, okassiga ja jänes.

Zimbabwes elab 693 liiki linde, 180 liiki roomajaid, ja 31 liiki kahepaikseid.^[6] Roomajaid ja madusid on arvukalt. Suurim roomaja on varaan, lisaks elab jõgedes mitut liiki krokodille. Kalaliike on 131.

Zimbabwe loodus on väga mitmekesine, kuid seal leidub ka tavapärast Aafrika troopikapiirkonna floorat ja faunat. Tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop.

Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad liigirikkad metsad. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine on viinud metsade maharaiumiseni, mis omakorda on metsiku loodusega ala kõvasti kahandanud. Metsade hävitamine ja erosioon on suured probleemid, põllumajanduseks sobivat maad jääb üha vähemaks. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.

Protošona keelt rääkivad kogukonnad tekkisid Limpopo keskjooksu lähedale 9. sajandil. Sealt liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid šonad kauplema Araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli piirkonda 13.–15. sajandini valitsenud võimsamate šona riikide eelkäija.

13.–15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus tulenes maavaradest (kuld, vask, tina). 1450. aasta paiku hülgasid elanikud teadmata põhjustel riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui Euroopa maadeuurijad 19. sajandi keskel Suur-Zimbabwe linna avastasid, ei suutnud nad uskuda, et nii võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Säilinud tornid, müürid ja templid annavad tunnistust linna omaaegse võimsuse kohta.

Uut riiki kutsuti Monomotapaks ehk Makarangaks (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.–17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatus šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.

1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma Cecil Rhodese Briti Lõuna-Aafrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. Aastal 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.

Zimbabwe soodsad kliimatingimused meelitasid kohale valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii oli eurooplastel oma istanduste tarvis olemas odav tööjõud ning nad hakkasid kasvatama tubakat ja suhkruroogu ning tegelema karjakasvatusega.

1923. aastal lõppes Briti Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge Briti Lõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) krooniasumaaks ja Põhja-Rodeesia (praegune Sambia) protektoraadiks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.

1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praegune Malawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Salisbury. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. Föderatsioon lagunes 1963. aastal iseseisvust nõudva mustanahalise elanikkonna survel. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.

1965. aastal kuulutas valge vähemuse valitsuse peaminister Ian Smith maa ühepoolselt Rodeesia nime all iseseisvaks. ÜRO kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid.

Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (Z. African National Union, ZANU), mida juhtis Robert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikku Joshua Nkomet ja tema Zimbabwe Aafrika Rahva Liitu (Z. African People's Union, ZAPU). Aastal 1976 ühendasid need kaks liitu jõud ja moodustasid Isamaarinde (Patriotic Front, PF).

Tänu Lõuna-Aafrika Vabariigi abile sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministrikohast mustanahalise piiskopi Abel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes oli aastatel 1988–2017 president.

2009. aastani kehtis riigis dollar (ZWD). Hüperinflatsiooni tõttu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide raha, USA dollareid ja eurosid.

Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist.

Zimbabwe on jaotatud kaheksaks provintsiks, millele lisandub kaks provintsiõigustega linna.

Provintside nimed tulenevad Mashonalandi ja Matabelelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonalandi okupeeris Briti Lõuna-Aafrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeleland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.

Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.

Zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit.^[5]

Zimbabwe arvukaim rahvus on šonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavad ndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub ka buuride, kreeklaste, portugallaste, prantslaste ja hollandlaste järeltulijaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975. aastal, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 000.

Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased^[5] ja 24% usub muistsetesse jumalatesse.

2016. aasta andmetel oli 13,5% Zimbabwe elanikest nakatunud HI-viirusega.^[7]

• Zimbabwe riigipeade loend
• Zimbabwe valitsusjuhtide loend
• Zimbabwe maareform
• Zimbabwe jalgpallikoondis
• 2017. aasta Zimbabwe riigipööre
• Zimbabwe kirjandus

• Zimbabwe, milleks?
• Doubts linger over Zimbabwe deal, BBC News, 22. juuli 2008