Vello Leito

1959. aastal lõpetas Leito Rapla Keskkooli, 1966. aastal Tallinna Tehnikaülikooli automaatika ja telemehaanika erialal. Ta töötas väljatöötaja-leiutajana elektroonika ja elektrotehnika valdkonnas.

1965–1975 oli Leito aktiivne lektor ja huvialase kirjanduse (Samizdat) tõlkija.

1992. aastal oli ta üks Eesti Leiutajate Liidu loojaid ning seejärel pikka aega liidu aseesimees^[3].

Leito poliitiline tegevus algas 1991. aastal, kui ta kutsuti Eesti Komitee juhatuse mittekoosseisuliseks nõunikuks. Leito töötas välja Eesti Komitee majanduskavad Eesti Majandusreform I ja Eesti Majandusreform II ning arengustrateegia Eesti Tee^[4].

Leito on 1993. aastal loodud Tuleviku Eesti Erakonna asutajaliige, mis 1999. aastast kannab Eesti Iseseisvuspartei nime. 2003. aastal valiti ta esimest ja 2005. aastal teist korda Iseseisvuspartei esimeheks^[5].

1996. aastal alustas ta analüütilist tööd Eesti majanduse, välispoliitika, suurriikide salapoliitika ja geopoliitika valdkonnas, eesmärgiga luua uus ja kõikehõlmav Eesti arengustsenaarium – Eesti iseseisvus- ja geopoliitiline doktriin. Seni on sellel teemal ilmunud raamatud "Euroopa Liit tagantvaates" ning "Eesti & geopoliitika". Kokku on raamatud ilmunud viies trükis. Ettevalmistamisel on kolmas raamat, mis käsitleb Eesti majandust.

Eesti majanduse "probleem number üks" Vello Leito arvates "väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil". Tema hinnangul tuleks eelistada rahvuslikku kapitali väliskapitalile. Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust reguleerivat seadusandlust tuleb Leito meelest sedavõrd lihtsustada, "et põhikooli lõpetanu suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha päevaga". Samuti pooldab Leito kaheastmelist tulumaksu ning nõuab sundüürnikele eluasemest ilmajäämise kompenseerimist "täies ulatuses turuhindade alusel".^[6]

Leito on vastustanud Eesti astumist ja kuulumist Euroopa Liitu, kuna tema väitel on Euroopa Liit mitte riikide liit, vaid liitriik. 2011. aasta parlamendivalimiste eel väitis Leito, et kuna Euroopa Liidu õigus on Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes ülimuslik, on Eesti põhiseadus kehtetu: "Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega vääramatult EL-ist välja astuda."^[6]

2008. aasta juulis väitis Leito, et Euroopa Liidu kaudu algab Eestis uus Venemaa okupatsioon: "Lähiajal saab see kõikidele selgeks, sest EL müüb Eesti ja eestlased Venemaale lihtsalt orjadeks." Eesti mahamüümises ja tulevases eestlaste massimõrvas süüdistas ta Indrek Neivelti, kelle tegevus Hansapangas muutis Eesti elanikud Rootsi pankade võlglasteks, Rootsi pangad aga "korjasid kogu kasumi, mis korjata sai, kuulutavad seejärel välja pankroti ja müüvad Eestis asuvad tütarettevõtted lihtsalt maha". Varem kokkulepitud ostjad on Leito ennustuste kohaselt "üksnes Venemaa ning sealjuures just Peterburi pangad", ostutehingule järgneb aga massimõrv: "Kusjuures selleski võib kindel olla, et Venemaa suudab eestlastest võlgnikelt ka laenud tagasi pigistada, kasumiga pealegi, täiendavaks tagatiseks oleva kinnisvara saavad nad niikuinii. Kui palju selle kõige käigus laipasid tekib, sellest sõltubki Neivelti kui tulevase massimõrvari kaliiber ajaloolises mastaabis. Aga hästi palju neid tekib."^[7]

2011. aastal prognoosis Leito, et Venemaa tagasitulek saab olema kolmeastmeline: 1) täielik viisavabadus Venemaaga, mis Leito hinnangul hakkab kehtima 2011; 2) ühine majandusruum EL-i ja Venemaa vahel, mis lepiti kokku juba 1987; 3) Euraasia liitriik, mis oli juba perestroika eesmärk.^[6]

Leito hinnangul on suur osa Eestis rahvuslasteks peetavaist seda vaid nime poolest. Näiteks on ta nimetanud Mart Helmet välisagendiks.^[8] Ajakiri Kultuur ja Elu ning konservatiivne uudisteportaal Terve Mõistuse Sündikaat on tema sõnul "käsilaste-"rahvuslaste" häälekandjad" ning "mitte lihtsalt käsilased vaid on Vene käsilased"^[7].

Norra 2011. aasta terrorirünnakuid kommenteerides väitis Leito uudisteportaalile Delfi, et ennast kuriteos süüdi tunnistanud Anders Behring Breivikilt pressiti välja alusetu ülestunnistus, et "paremäärmuslaste nime kaudu mustata riigi patrioote". Leito nimetas Norra politseid terroriakti kaasosaliseks ning viitas rahvusvahelisele vandenõule "kõikide Euroopa maade ja riikide patrioootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".^[9]

Samas intervjuus kinnitas Leito, et paremäärmuslust pole olemas ning see on vaid propagandistlik silt: "Niisuguseid asju nagu paremäärmuslasi ei eksisteeri Norras ega Eestis, see on lihtsalt sildistus. See on kuritegelik sildistus. Need on tavalised patrioodid, kes seisavad oma kodumaa põhiseaduse eest."^[9]

2009. aastal avaldas Leito arvamust, et tõsiselusarjast "Baar" tuntuks saanud Iseseisvuspartei liige Talis Kitsing mõrvati.^[10]

Ajakirjanik, kirjastaja ja endine Eesti NSV parteitegelane Toomas Leito oli Vello Leito vend, teine vend on ornitoloog Tiit Leito, kolmas vend oli ornitoloog Aivar Leito, õde oli sotsioloog Aili Kelam (1935–2017).

• "Vello Leito: Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?" Pärnu Postimees 10.02.2011
• Stella K. Wadowsky "Iseseisvuspartei juht Vello Leito: Talis Kitsing mõrvati" Delfi, 24. juuli 2009
• "Vello Leito: Kas ka Maksu- ja Tolliamet valetab?" E-erakond, 06.01.2011
• "Online-intervjuu: küsi Iseseisvuspartei esinumbrilt!" Postimees, 18.02.2011
• "Vello Leito: Nad löövad viimast naela" Delfi, 19. aprill 2007