Vahekohus

Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.

Eristatakse alalisi ja kaasusepõhiseid (ad hoc) vahekohtuid. Alalisel vahekohtul on oma reglement ja alaliselt tegutsev sekretariaat (kantselei). Kaasusepõhine vahekohus moodustatakse ühe kindla vaidlusküsimuse lahendamiseks. Vahekohtunikud võivad, kuid ei pea ilmtingimata omama juriidilist kõrgharidust.

Eestis reguleerib vahekohtute tegevust tsiviilkohtumenetluse seadustiku XIV osa.

Alaliselt tegutsevate vahekohtute lahendid on rahvusvaheliselt tunnustatud neis riikies, kes on ratifitseerinud 10.06.1958 a. New Yorgi "Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni".

Kaasusepõhise vahekohtu otsus kuulub viivitamatule täitmisele peale selle kinnitamist riikliku kohtu poolt. Alaliselt tegutseva vahekohtu otsus kuulub kohe viivitamatule täitmisele.

Vahekohtu otsused on lõplikud ja ei kuulu edasikaebamisele. Otsuse tühistamine on võimalik riikliku kohtu poolt üksnes seaduses sätestatud erandjuhtumeil.

Asja allutamine vahekohtule toimub kirjalikult sõlmitava vahekohtu kokkuleppe alusel. Kord sõlmitud vahekohtu kokkulepet ei saa enam ühepoolselt muuta. Vahekohtu kokkulepe välistab võimaluse selle asja lahendamiseks riiklikus kohtus: kui riiklik kohus tuvastab vahekohtu kokkuleppe olemasolu, peab ta menetluse antud asjas kohe lõpetama ja andma asja üle vastavale vahekohtule.

Vahekohtu eeliseks kohtu ees on suurem konfidentsiaalsus, otsuse lõplikkus, menetluse kiirus ja asjaolu, et kohtunikeks saab valida vastava ala asjatundjaid. Ka võib vahekohtu menetlus olla odavam kui menetlus riiklikus kohtus.