Tallinna Ülikool

• Üliõpilasi (2023. aasta lõpu seisuga): 6843
  • Neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 3927,
  • magistriõppes 2629,
  • doktoriõppes 287.^[4]
• Tasemeõppes täiendusõppena ja täienduskoolitustel õppijaid (2021. a): 14 328 ^[5]
• Välisüliõpilasi: 10%
• Töötajaid: 846, neist akadeemilisi töötajaid 475
• Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis: 13%
• Õppekavasid: 116
• Akadeemilisi üksusi: 7

1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja üks regionaalne kolledž.^[6]

• Instituudid:
  • Balti filmi, meedia ja kunstide instituut,
  • digitehnoloogiate instituut,
  • haridusteaduste instituut,
  • humanitaarteaduste instituut,
  • loodus- ja terviseteaduste instituut,
  • ühiskonnateaduste instituut.
• Kolledž:
  • Haapsalu kolledž

Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:

• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
• Tallinna Ülikooli Kirjastus
• Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
• Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
• Tallinna Ülikooli muuseum
• Juri Lotmani semiootikavaramu
• Üliõpilaskond^[7]

Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus.

Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse, käitumis- ja neuroteaduste, eluteeuuringute, kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.

Lisaks tegutseb ülikoolis Tallinna Ülikooli Ametiühing ning kehtib kollektiivleping. ^[8]

Ligi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist koostööd teha nii üliõpilastel kui ka õppejõududel.

TLÜ on üheksa rahvusvahelise koostöövõrgustiku liige: UNICA, EUA, EUA-CDE, BUP, Magna Charta Universitatum, ATEE, ENAI, ENIHEI ja FilmEU. ^[9]

Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab ning partnerlussuhteid arendab Tallinna Ülikooli Arendus- ja koostöökeskus EXU. ^[10]

Tallinna Ülikoolil on oma sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.

Spordis esindavad ülikooli mitu korda Eesti meistriks tulnud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.

Vaata ka: FCF Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga selle juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile. 

Seminarist moodustati 1928. aastal Vene tänav 31 hoones tegutsenud Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Riiklikuks Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all. Maja on hästi säilinud 1930. aastate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva). 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aastal nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal anti õppeasutusele Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi. 

Taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.

Tallinna Ülikooli ajaloos on tähtis koht ka Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.

• 1919 Villem Nano
• 1919–1925 Hans Roos

• 1925–1937 August Kuks

• 1937–1939 Elmar Etverk
• 1939–1943 Meinhard Meiusi
• 1943–1944 Elmar Etverk
• 1944–1947 Ants Selmet

• 1947–1951 Kristjan Kure

• 1951–1960 Karl Prinkman
• 1960–1968 Arnold Koop
• 1968–1973 Johannes Jakobson
• 1973–1979 Kalev Koger
• 1979–1992 Rein Virkus

• 1992–1995 Talis Bachmann
• 1996–2001 Mait Arvisto
• 2001–2005 Mati Heidmets

• 2005–2006 Mati Heidmets
• 2006–2011 Rein Raud
• 2011–2020 Tiit Land
• 2020–2021 Priit Reiska (kohusetäitja)^[11]
• 2021– Tõnu Viik

Tallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel. Kampus koosneb kuuest omavahel ühendatud hoonest, majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Vita. Nende keskele jääb kampuse õueala.

TLÜ ühiselamud asuvad Räägu, Västriku ja Karu tänavas.

•  
  Tallinna Ülikooli linnaku MARE maja
•  
  Tallinna Ülikooli linnaku TERRA maja
•  
  Tallinna Ülikooli linnaku ASTRA maja
•  
  Tallinna Ülikooli linnaku õueala ja SILVA maja
•  
  Tallinna Ülikooli linnaku hooviala ja NOVA maja

• Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus
• Režii õppetool
• Tallinna Ülikooli audoktorite loend
• Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
• Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus
• Tallinna Ülikooli Kirjastus
• Tallinna Ülikooli Meeskoor
• Tallinna Ülikooli üliõpilaskond
• Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond

• Koduleht
• Facebook
• Youtube
• LinkedIn
• Instagram
• Ülikoolilinnaku virtuaaltuur