Vikipeedia

Suur kreisilinn

Suur kreisilinn (Große Kreisstadt) on linn Saksamaal mõnedes liidumaades, mis kuulub kreisi koosseisu, kuid omab võrreldes teiste kreisi kuuluvate linnade või valdadega eristaatust, kuna täidab tavaliselt kreisile omistatud ülesandeid.[1]

Liidumaadel on erinevad seadused, millega linn võib omandada suure kreisilinna staatuse, kuid palju nad ei erine. Suure kreisilinna linnapead kannavad tavaliselt ülemlinnapea (Oberbürgermeister) tiitlit. Kreisi koosseisu kuuluvad linnad võivad taotleda suure kreisilinna staatust, mille annab neile liidumaa siseministeerium. Kuna linnad võtavad nii üle ka mõned kreisi ülesanded, peavad nad tagama, et on suutelised neid ülesandeid täitma. Baden-Württembergis on suurele kreisilinnale üleminekuks vajalik elanike arv 20000, Baieris 30000[2] ja Saksis 17500 (2008. aastani 20000). Tavaliselt taotlus rahuldatakse.

Suure kreisilinna staatus loodi esimesena 1. aprillil 1956 Baden-Württembergi vallaõigusaktidega (Gemeindeordnung). Baieris anti staatus esmakordselt 1972. aasta haldusreformiga 23 linnale, mis reformi käigus kaotasid kreisivaba linna staatuse, olenemata elanike arvust. Praegu on väikseim suur kreisilinn Rothenburg ob der Tauber umbes 11000 elanikuga. Edasiste taotluste puhul on aga 30000ne elanike arv vajalik, kuid 1998. aastal anti suure kreisilinna staatus ajaloolistele Dinkelsbühli ja Donauwörthi vabadele riigilinnadele, kuigi nad ei omanud vajalikku elanike arvu.

Praegu eksisteerib Baden-Württembergis 93 suurt kreisilinna, Baieris 29, Saksis 50 ja Tüüringis 1 (Eisenach). Teistel liidumaadel kasutatakse erinevaid termineid:

  • Alam-Saksis kasutatakse nimetust suur iseseisev linn (Große selbständige Stadt). Selle tiitli said 1970. aastate haldusreformide käigus kuus kreisivaba staatuse kaotanud linna - Celle, Cuxhaven, Goslar, Hameln, Hildesheim ja Lüneburg, lisaks ka Lingen, mis kaotas peale Lingeni kreisi likvideerimist kreisilinna staatuse. Lisaks antakse kõigile vähemalt 30000 elanikuga valdadele/linnadele ja ühisvaldadele (Samtgemeinde), mis ei ole kreisivabad linnad ega suured iseseisvad linnad, automaatselt tiitel iseseisev vald (selbständige Gemeinde), 20000-30000 elanikuga vallad/linnad/ühisvallad võivad iseseisva valla staatust taotleda liidumaa siseministeeriumilt. Elanike arvu langemisel alla 30000 säilib iseseisva valla staatus, alla 20000 langedes võib siseministeerium selle tühistada.[3] Iseseisvaid valdu on 64. Hannoveril[4] ja Göttingenil[5] on omaenda eristaatused.
  • Brandenburgis, Mecklenburg-Vorpommernis, Põhja-Rein-Vestfaalis, Reinimaa-Pfalzis, Schleswig-Holsteinis ja Tüüringis kasutatakse nimetust suur kreisisisene linn (Große kreisangehörige Stadt). Vajalik rahvaarv on Brandenburgis 35000[6], NRWs 60000 (taotluse korral 50000)[7] ja Reinimaa-Pfalzis 25000.[8] Brandenburgis ja NRWs antakse suurest kreisisisesest linnast väiksematele, kuid vähemalt 25000 (NRWs taotluse korral 20000) elanikuga linnadele nimetus keskmine kreisisisene linn (Mittele kreisangehörige Stadt). Suuri kreisisiseseid linnu on Brandenburgis 7, NRWs 35 ja Reinimaa-Pfalzis 8; keskmisi Brandenburgis 9 ja NRWs 130.
    • Mecklenburg-Vorpommernis anti suure kreisisisese linna staatus 4. septembril 2011 kreisivaba linna staatuse kaotanud neljale linnale: Greifswald, Neubrandenburg, Stralsund ja Wismar.
    • Tüüringis suure kreisisisese linna staatust automaatselt ei anta, seda võivad taotleda vähemalt 20000 elanikuga linnad, kui nad suudavad tagada, et neil on piisavad haldus- ja finantsvõimekused.[9] Neid on viis: Altenburg, Gotha, Ilmenau, Mühlhausen ja Nordhausen. Suure kreisilinna staatuse sai Eisenach 2021. aastal, kui kaotas kreisivaba linna staatuse.[10]
    • Schleswig-Holsteinis anti suure kreisisisese linna staatus esimesena 2005. aastal Norderstedtile, tulevikus on see planeeritud anda kõigile vähemalt 50000 elanikuga mitte kreisivabadele linnadele, esimesena rakendati seda Elmshornile staatuse andmisega 2021. aastal.
  • Saarimaal võivad vähemalt 30000 elanikuga linnad, mis ei ole kreisilinnad (kreisi halduskeskused), taotleda keskmise suurusega linna (Mittelstadt) staatust.[11] Neid on kaks: St. Ingbert ja Völklingen. Nende linnapäid nimetatakse ülemlinnapeaks ja nad võivad välja anda kreisist eraldi numbrimärke - St. Ingbertil IGB ja Võlklingenil VK.
  • Hessenis võivad vähemalt 50000 elanikuga linnad, mis ei ole kreisivabad linnad, alates 1. augustist 1979 taotleda eristaatusega linna (Sonderstatus-Stadt) staatust. Neid on seitse: Bad Homburg, Fulda, Gießen, Hanau, Marburg, Rüsselsheim ja Wetzlar. Nad täidavad oma haldus- ja finantssuutlikuse tõttu tavaliselt kreisidele omistatud ülesandeid, vastutasuks maksavad ainult 56.5% tavapärasest kreisimaksust, nende linnapäid nimetatakse ülemlinnapeadeks.[12]
  • Saksi-Anhaltis suuri kreisilinnu või võrdväärseid üksuseid ei ole.

Viited

muuda
  1. ↑ Pahl-Weber, Elke; Henckel, Dietrich (2008). The Planning System and Planning Terms in Germany: A Glossary. Akademie für Raumforschung und Landesplanung. ISBN 978-3-88838-233-8.
  2. ↑ Hirsch, Bernhard; Nitzl, Christian; Schauß, Joachim (2015). "The Influence of Management Accounting Departments Within German Municipal Administrations". Financial Aaccountability & Management. John Wiley & Sons Ltd. 31 (2): 192-218. DOI:10.1111/faam.12052. eISSN 1468-0408.
  3. ↑ "§ 14 NKomVG, Gemeindearten". Niedersächsisches Vorschrifteninformationssystem (NI-VORIS) (saksa). Vaadatud 6. aprillil 2024.
  4. ↑ "§ 15 NKomVG, Landeshauptstadt Hannover". Niedersächsisches Vorschrifteninformationssystem (NI-VORIS) (saksa). Vaadatud 6. aprillil 2024.
  5. ↑ "§ 16 NKomVG, Stadt Göttingen". Niedersächsisches Vorschrifteninformationssystem (NI-VORIS) (saksa). Vaadatud 6. aprillil 2024.
  6. ↑ "Kommunalverfassung des Landes Brandenburg (BbgKVerf)". bravors.brandenburg.de. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  7. ↑ "SGV § 4 (Fn36) Zusätzliche Aufgaben kreisangehöriger Gemeinden | RECHT.NRW.DE". recht.nrw.de. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  8. ↑ "§ 6 GemO, Große kreisangehörige Städte - Gesetze des Bundes und der Länder". www.lexsoft.de. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  9. ↑ "Bürgerservice Thüringen". landesrecht.thueringen.de. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  10. ↑ "ParlDok". parldok.thueringer-landtag.de. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  11. ↑ "Kommunalselbstverwaltungsgesetz (KSVG) §4 Gemeindearten (3) Mittelstädte". Mittelstädte sind kreisangehörige oder regionalverbandsangehörige (3) Städte, denen diese Rechtsstellung auf Antrag durch Rechtsverordnung der Landesregierung zu verleihen ist, wenn sie mehr als 30 000 Einwohnerinnen und Einwohner haben und nicht Sitz der Landkreisverwaltung oder der Regionalverbandsverwaltung (1) sind.
  12. ↑ "Hessische Gemeindeordnung (HGO) §4a: Kreisfreie Städte und Sonderstatus-Städte".
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur_kreisilinn&oldid=6620359"