Sixtus I

Sixtus I oli seitsmes paavst, tema eelkäija oli Aleksander I.

Tolleaegsete allikate puudumisel pole tema ametiaja pikkus teada, kuid tänapäeval tunnustatakse seisukohta, et see kestis kümme aastat.

"Liber Pontificalise" järgi pärines Sixtus Roomast Via Lata linnaosast, kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος" (Xystos), viitab Kreeka päritolule. Ta oli ametis 10 aastat 3 kuud ja 21 päeva. Tema isa Pastor oli preester. Salvador Miranda andmetel oli Sixtus Aleksander I ajal kardinaldiakon ja on seega esimene kardinal, kes sai paavstiks.

Sixtus I sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et mitte keegi peale ministrantide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud piiskoppe tunnustatakse pärast nende piiskopkondadesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "Sanctust". Ta sätestas trisagioni ("Püha Jumal, püha Vägev, püha Surematu, halasta meie peale!") palvetamist enne missat ja korporaali kasutamise.

Ta ordineeris 11 presbüterit, 4 diakonit ja 4 piiskoppi.

Traditsiooni järgi suri Sixtus I märtrisurma, kuigi Ireneus ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I apostel Peetruse lähedale. 1132 olevat tema säilmed viidud Alatrisse. Clemens X andis 17. sajandil mõned reliikviad kardinal Retzile, kes viis need Lorraine'i Saint-Micheli kloostrisse.

Sixtust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 6. aprill.