Rittmeister

Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Jalaväes vastab sellele kapteni auaste. Tänapäeval on enamik riike rittmeistri auastmest loobunud. Traditsiooniliselt on rittmeistri pagunil kolm tärni nagu kaptenilgi.

Poola ja Leedu

Poola armees oli rittmeister (poola rotmistrz, 'rooduülem'; leedu rotmistras; inglise keelde tõlgituna vahel rotamaster, erinevalt tavapärasest rittmeistrist) kasutusel 15.–20. sajandil. Esimesed rittmeistrid teenisid 15. sajandil palgasõdurite üksustes.

Algselt võis rittmeister juhtida nii jalaväge (rood) kui ka ratsaväge (chorągiew). Hiljem kasutati rittmeistri auastet ainult haidukkide seas (piechota węgierska, 'ungari jalavägi') ja valikjalaväes (piechota wybraniecka) ning lõpuks jäi see kasutusele üksnes ratsaväes.

Poola sõjaväe rittmeistri pagunid (1919–1939) olid samasugused kui kaptenilgi

17. sajandil olid husaari- ja kasakavägede rittmeistrid pigem tsiviilaukandjad, mitte elukutselised ohvitserid. 18. sajandi I poolel kehtestati see reegel ametlikult; taoliste titulaarsete rittmeistrite eest juhtisid üksusi porutšikud (porucznik) ja asetäitjad (namiestnik).

18. sajandi lõpul said rittmeistritest eskadroniülemad. Tekkis vahe eskadronide rittmeistrite, kes said riigikassast palka, ja staabirittmeistrite vahel, kes pidid selle sissetulekuta läbi ajama. 19. sajandil kujunes rittmeistrist ratsaväe ja sandarmeeria ohvitseride auaste. Teise Poola vabariigi ning Teise maailmasõja ajal Läänes moodustatud Poola üksustes oli rittmeistri auaste kasutusel nii ratsa- kui ka soomusväes.

Ratsaväeeskadroni ülema auastmena säilis rittmeister kuni 1947. aastani.

Poola ratsaväe rittmeister 1792. aastal. Fjodor Solntsev, 19. sajand

Rittmeistri aukraadi kandis ka Jan III Sobieski, hetman ja hilisem Rzeczpospolita kuningas.

Saksamaa ja Austria

Saksa keisririigis ja Austria-Ungaris vastas rittmeistri auaste kaptenile (Hauptmann). Esimeses maailmasõjas juhtisid rittmeistrid eskadrone, vahel ka rügemente.^[1]^[2]. Auaste säilis 1945. aastani ka Wehrmachtis, kus seda tarvitati ratsaväes ja mõnes suurtükiväeosas ning see vastas kaptenile.

Austria Vabariigis oli rittmeistri auaste kasutusel 1945–1978 politseis ja sandarmeerias.

Venemaa

Venemaal võeti rittmeistri auaste ratsaväes kasutusele 17. sajandil armeereformi käigus. Raskeratsaväe loomisel saksa kürassiiride eeskujul 1730–1731^[3] tulid ka uued auastmed, millest rittmeister vastas Teenistusastmete tabelis IX klassile.^[4]

Vahel nimetati rittmeistriteks ka Doni kasakavägede jessauule. 1798–1800 võrdsustati kasakaohvitseride erilised auastmed armee husaaripolkude omadega, säilitades siiski varasemad nimetused. Nii võrdsustati jessauulid rittmeistritega. Reeglina juhtis selline rittmeister-jessauul kasakasotnjat ning ta pagunitel oli helesinine triip hõbedasel taustal ilma tähtedeta. 1798 loodi ka madalam staabirittmeistri auaste.

1882 reorganiseeriti husaari- ja ulaanipolgud tragunipolkudeks. Kogu ratsaväes kehtestati ühtsed auastmed ning tragunikapteneist said rittmeistrid. 1884. aastal võrdsustati kaptenid, rittmeistrid ja jessauulid majoriga ning tõsteti teenistusklasside tabelis VIII klassi.

1917. aastal auaste kaotati. Punaarmees loobuti auastmete kasutamisest ning viimased rittmeistrid teenisid Vene kodusõjas valgete poolel.

Rootsi

Kuni Gustav II Adolfi sõjaväereformini 1626. aastal juhtis rittmeister lipkonda (rootsi keeles fänika), millesse kuulus rahuajal 150 ja sõjaajal keskmiselt 500 meest.

Hiljem sai rittmeistrist (rootsi keeles ryttmästare) Rootsi ratsakaardiväes ametikoha nimetus. Nii kutsuti ratsaväeüksuse ülemat sõltumata aukraadist.

Norra

Norras on rittmeistri auaste (norra keeles rittmester) säilinud tänini soomus- ja jalaväes. See vastab maaväe kapteni ja mereväe kaptenleitnandi auastmele.

19. sajandil kandis rittmeistri nimetust ka Rootsi–Norra kuningat Christiania-visiitidel eskortiva auvahtkonna Det gyldne kor ('Kuldne koor') ülem. Rittmeistri kohuseid täitsid kordamööda juhtivad ärimehed.^[5]

Mujal

Hollandis on rittmeister (hollandi keeles ritmeester) endiselt kasutusel ratsaväes, kus see vastab kapteni auastmele.^[6]

Taanis kasutati rittmeistri auastet (taani keeles ritmester) 1951. aastani.

Tšehhoslovakkia armees oli rittmeister allohvitseri auaste, mis vastas ligikaudu vahtmeistrile või veltveeblile.

Viited

↑ Т. Нигель "Германская армия в Первой мировой войне: 1914—1915", I kd, 2003, ISBN 9781841765655
↑ Glenn Jewison Auastmed Austria-Ungari armees (vaadatud 10.07.2011)
↑ 1730. aastal rajati kaardiväes, kus seni puudusid ratsaväeosad, kürassiiride eeskujul moodustatud ratsakaardiväepolk.
↑ Шепелев Л. Е. Военные чины // Шепелев Л. Е. Титулы, мундиры, ордена в Российской империи. — Moskva: Наука, 1991. — lk 88.
↑ Arne Lie Christensen "Karl Johans fasader" Oslo, 2007, lk 69.
↑ "Wie is wie – De rangonderscheidingstekens van de krijgsmacht" (PDF). Directie Voorlichting en Communicatie. Ministerie van Defensie. Oktober 2006, lk 2. (Vaadatud 16.10.2008)

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Rittmeister, saksakeelset artiklit de:Rittmeister, venekeelset artiklit ru:Ротмистр, leedukeelset artiklit lt:Rotmistras, poolakeelset artiklit pl:Rotmistrz, rootsikeelset artiklit sv:Ryttmästare ning norrakeelset artiklit no:Rittmester seisuga 10. juuli 2011.

[nigel-1] Т. Нигель "Германская армия в Первой мировой войне: 1914—1915", I kd, 2003, ISBN 9781841765655

[jewison-2] Glenn Jewison Auastmed Austria-Ungari armees (vaadatud 10.07.2011)

[3] 1730. aastal rajati kaardiväes, kus seni puudusid ratsaväeosad, kürassiiride eeskujul moodustatud ratsakaardiväepolk.

[Шепелев-4] Шепелев Л. Е. Военные чины // Шепелев Л. Е. Титулы, мундиры, ордена в Российской империи. — Moskva: Наука, 1991. — lk 88.

[kuldkoor-5] Arne Lie Christensen "Karl Johans fasader" Oslo, 2007, lk 69.

[krijgsmacht-6] "Wie is wie – De rangonderscheidingstekens van de krijgsmacht" (PDF). Directie Voorlichting en Communicatie. Ministerie van Defensie. Oktober 2006, lk 2. (Vaadatud 16.10.2008)

[1]