Papilaid
|
See artikkel räägib laiust Suures väinas; Parasmetsa lahe väikesaare kohta vaata artiklit Viiluka laid. |
Papilaid (1642 Prestholm, 1716 Papenholmen, 1798 Papis Laid) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas. Laid asub Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ja jääb Lääneranna valla Esivere küla territooriumile.
| Papilaid | |
|---|---|
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 40′ 58″ N, 23° 24′ 21″ E |
| Pindala | 9,7 ha[1] |
| Pikkus | 1,2 km |
| Rannajoone pikkus | 3,86 km |
| Kõrgeim koht |
6,8 m üle merepinna |
Laiu pindala on 10 hektarit. Laid ulatub kuni 6,8 meetrit üle merepinna. Papilaid hakkas merest kerkima umbes 300. aasta paiku.[2] Vaatamata väikesele pindalale on see üks Väinamere vanemaid ja kõrgemaid laidusid.
Papilaidu on kirjeldatud kui merelist ja ürgse ilmega saart.[2]
Saare nimekuju tekkeloost pajatab rahvapärimus:
See nimetus olevat tulnud järgmisel põhjusel. Kord tulnud meie maale ristiusu kuulutaja võõras papp. Ei olevat rahvale sugugi meeldinud uus usk ja selle kuulutaja. Et papist lahti saada, viidud ta paadiga nimetatud laiule ja jäetud sinna nälga surema. Sellepärast hakatud seda laidu nimetama Papilaiuks.
ERA II 227, 565/6 (3) – 1939
Asukoht
muuda
Kirde-edelasuunalise pikliku Papilaiu ümber lõunas ja läänes on väikesed kared ja rahud.
Papilaiust 1,5 km lõunas asub väike Papirahu ja 4,5 km lõunas Kesselaid (Suursäär). Muhu Püssinina jääb 4,5 km edelasse ja lähim maanina mandril (Moori neem) 4,5 km itta. 8,5 km loodes on Sipelgarahu ja Kumari laid ning 8,5 km kirdes Puise nina.
Papilaiust läänes on Kumari kanali lõunapoolne ots.
Loodus
muudaPapilaiul pesitsevad kalakajakad, naerukajakad, merikajakad, hõbekajakad, randtiirud, väiketiirud, hallhaned, hahad, tõmmuvaerad, jääkosklad, rohukosklad, punajalg-tildrid, meriskid, kiivitajad ja teised linnud kokku vähemalt 32 liigist.[3]
Laid on kivise pinnamoega, seal leidub väga palju rändrahne.[4] Laid on kaetud rohttaimestikuga ja seal kasvab üks puu.
Inimtegevus
muudaPapilaidu on mainitud esimest korda 1650 (Prestholm, hiljem on kasutusele võetud Papenholm ja Papenholmen).
Papilaid on olnud asustatud[5], seal on asunud kõrts,[5] samuti on seal heina niidetud.[6]
Pärast Kumari kanali rajamist ehitati laiu põhjakaldale 1917. aastal päevamärk (paak). See oli värvimata nelinurkne sõrestikehitis; kõrgus maapinnast 15,8 meetrit, merepinnast 17 meetrit.[7] Tänapäeval Papilaiul meremärke ei ole.
Papilaiul ning seda ümbritseval veealal (500 meetri ulatuses) on keelatud inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks ning teaduslikeks uurimistöödeks.[8]
Viited
muuda- ↑ Papilaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 11. augustil 2019.
- ↑ 2,0 2,1 Haide-Ene Rebassoo Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 17.
- ↑ Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 74
- ↑ Matsalu laiud, luhad ja linnud. Tallinn 1962, lk 25, 26
- ↑ 5,0 5,1 Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 94
- ↑ Eerik Kumari (toim). Lääne-Eesti rannikualade loodus. Tallinn 1970, lk 237.
- ↑ Johan Mey. Eesti loots : meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat : hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest, Tallinn 1927, lk 152
- ↑ "Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri".