Oudekki Figurova
Oudekki Figurova (14. märts 1891 – 9. veebruar 1978[1]) oli vadja rahvaravitseja (vadja keeles tǟtäjä, 'teadja') ja rahvalaulik.
Elulugu
muudaOudekki Figurova sündis Jõgõperä (vene keeles Krakolje) külas Kunikvallas vadja suurperes, üks tema vanaema olnud Narvusist pärit ja isuri päritolu. Oudekki Figuroval oli kolm õde ja üks vend. Kui Oudekki oli 12-aastane, suri tema isa. Lesest emal oli raske peret toita, seepärast pidi Oudekki juba lapsena hakkama tööga raha teenima: ta oli lapsehoidja, taluteenija ja kalur. 17-aastaselt läks ta Narva linna vabrikutööliseks. Oudekki oli ainult poolteist aastat külakoolis käinud, kuid oskas sellele vaatamata kirjutada. 20-aastaselt pöördus ta tagasi kodukülla ja abiellus kohaliku isuriga, kuid peres räägiti vadja keelt.[2]
Oudekki Figuroval oli abikaasaga üheksa last, kellest kaks tütart kasvasid täisealiseks. Kui suur osa Jõgõperä külast maha põles, asusid Figurovid elama Rajo külla. Teise maailmasõja ajal deporteeriti Oudekki Figurova pere koos teiste vadjalaste, isurite ja ingerisoomlastega Soome. Pärast seda, kui ingerisoomlased Nõukogude Liitu tagasi toodi, elas Oudekki mõnda aega mitmel pool Sise-Venemaal. Tema abikaasa vangistati ja suri töölaagris.[2]
Tegevus pärimuse kandjana
muudaRahvalaulude esitajana oli Oudekki Figurova eeslaulja ja kaasitaja, kuid ta laulis hästi ka üksinda. Suur osa Oudekki Figurova laulurepertuaari pärines tema lellenaiselt, Jõgõperä suurlaulikult ja pulmakaasitajalt Maťo Gerassimovalt. Aastatel 1966–1978 Oudekki Figurovalt palju laule kirja pannud Paul Ariste hinnangul oli Oudekki viimane ulatusliku laulurepertuaariga vadjalane, kes tundis hästi vanu vadjalaste laulutraditsioone. Oudekki Figurova oli osaline pulmades ja matustel ning talvisel sanditamisel.[2]
Oudekki Figurova õppis rahvameditsiini, loitsimist ja rahvatarkusi oma rahvaravitsejast ehk teadjast emalt. Oudekki Figurova tundis maarohtusid ning oskas valmistada salve ja keediseid. Ravitsejana ravis ta kätega ja loitsides. Rahvaarstina oli Oudekkil laialdane kuulsus, ta oli viimane vadja täätäjä, tark ehk nõid. Oudekki Figurova harrastus oli kodustada harakaid ja vareseid.[2]
Pärand
muudaOudekki Figurova oli vadja keele, kultuuri ja pärimuse uurija ning talletaja Paul Ariste informant ja keelejuht. Paul Ariste tutvus Oudekki Figurovaga 1964. aastal ja külastas teda sellest ajast peale igal oma uurimisretkel. Kokku talletas Ariste selle aja jooksul Oudekki Figurovalt 667 või isegi 720 rahvaluulelist teadet.[1]
Mälestuse jäädvustamine
muuda- Oudekki Figurova järgi on nime saanud Eesti poliitik Oudekki Loone.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Arukask, Madis 2003. Paul Ariste ürgvadjaluse kontseptsioon ja Oudekki Figurova. – Mäetagused nr 21, lk 222–230. (Kasutatud 5.1.2017).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Oudekki Figurova. – Vadja ja isuri rahvalaulud. MTÜ Rahvalauluselts Hellero, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015
Kirjandus
muuda- Ariste, Paul 1978. Oudekki Figurova. – Keel ja Kirjandus 6, lk 348–350.
- Ariste, Paul 1986. Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi Toimetised 22. Tallinn: Valgus.
- Ariste, Paul 2005. Vadja päevikud 1942–1980. Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale 22. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
- Arukask, Madis, Taisto Raudalainen 2005. Vadja päev Eesti Kirjandusmuuseumis. – Mäetagused nr 28. http://www.folklore.ee/tagused/nr28/vadja.htm
- Bartens, Hans-Hermann 2012. Wotische Folklore: Ein Gang durch Textpublikationen und Forschungsliteratur. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 84. Wiesbaden: Harrasowitz Verlag.
- Ernits, Enn 2009. Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov 1890–1930. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
- Heinsoo, Heinike 2005. Paul Ariste ja Vaipoole vadjalased. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51. Tallinn, 222–238.