Organoloogia

See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika)

Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.

Elundid ehk organid koosnevad kudedest, on eri organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ning võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised ehk provisoorsed.^[1]

Elutähtsateks elunditeks peetakse elundeid, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast talitlust jätkata. Elutähtsateks elunditeks peetakse taimedel juuri, varsi ja lehti (laiemas mõttes ka paljunemiselundid), inimestel aju, neere, maksa, kopse ja süda.^[2]

Organoloogia on tihedalt seotud selliste anatoomia allharudega nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.

Liigitus

Uuritava objekti järgi saab eristada:

taime morfoloogia – uurib taimede elunditega seotut
veterinaarorganoloogia – uurib loomade elunditega seotut
inimese organoloogia – uurib inimeste elunditega seotut

Elundkonnad

Pikemalt artiklis Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia tegeleb elundkondade ehk elundisüsteemide ehk aparaatide käsitlemisega.^[3]^[4]

Pikemalt artiklis Elundkond

Inimese elundkondi ehk aparaate (seedeaparaat, hingamisaparaat jne) klassifitseeritakse anatoomias ja meditsiinis ka talitluse ja päritolu järgi:^[3]

Sisenõrenäärmete e sisesekretsioonielundite süsteem e endokriinsüsteem (med hormonoloogia)
Hingamiselundkond (sisuseõpetus e splanhnoloogia^[5]
Katteelundkond (med dermatoloogia)
Lihaskond (müoloogia)
Lümfisüsteem (med lümfoloogia ka med endokrinoloogia)
Skeletisüsteem (osteoloogia ja sündesmoloogia)
Närvisüsteem (neuroloogia)
Seedeelundkond (sisuseõpetus e splanhnoloogia)
Kuse-suguelundkond e urogenitaalsüsteem (kuseelundid, suguelundid) (sisuseõpetus e splanhnoloogia)
Südame ja soonte süsteem e vereringeelundite süsteem (soonteõpetus e angioloogia)

Vaata ka

Viited

↑ Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
↑ http://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm
↑ ^3,0 ^3,1 Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
↑ Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
↑ "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.

[1] Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8

[2] ttp://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm

[Arne_Lepp_2013-3] 3,0 ^3,1 Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8

[4] Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)

[5] "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.

[1]