Mulgi keel

Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Teiste käsitluste järgi on mulkide keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on mulgi keelel 9698 kõnelejat peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal (Helme, Karksi, Halliste, Tarvastu ja Paistu kihelkond), mis jaguneb tänapäeval Viljandi ja Valga maakonna vahel.

Mulgi keele ja kultuuri arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri Instituut. Mulkide Seltsi (tegutsenud 1934–1940 ja alates 1989. aastast) toetusel ilmus 2004 mulgi keele lugemik "Mulgi keelen ja meelen", mille autorid on Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunud on mitmeid heliplaate mulgikeelsete laulude (nt Anu Tauli "Tähe tüdär", "Engi aig", "Vikerkaart otsman") ja luulega. 2012–2014 on Mulgi Kultuuri Instituut välja andnud kolm mulgikeelset töövihikut. Ilmunud on mulgikeelne Mulgi laste laulu- ja mänguvihk (2014) ja Mulgikeelne kõnelemisraamat koos CDga "Kärt ja Märt Mulgimaa reisu pääl" (2016), autor Alli Laande. 2016. aasta sügisel anti välja ka mulgikeelne "Mütäs Mati luu".

Alates 2005. aastast on ERR Vikerraadios eetris igal nädalal mulgikeelsed uudised.

Mulgi Kultuuri Instituut annab alates 2008. aastast neli korda aastas välja mulgikeelset ajalehte Üitsainus Mulgimaa.

Mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena. Rikkalikku mulgikeelset luuleloomingut on käsitletud eesti murdeluule või lõunaeesti kirjanduse kontekstis. Eeskätt romaanikirjanikuna tuntud Nikolai Baturin luuletab mulgi keeles. Mulgi kirjandusest kõneldes peab vanematest kirjanikest kindlasti mainima Juhan Kunderit, August Kitzbergi ja Hendrik Adamsoni. Mulgikeelseid luuleraamatuid on kirjutanud Lembit Eelmäe.