Mesopotaamia

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

  Pikemalt artiklis ‘Ubaydi ajajärk

Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u 6000–3800 eKr kutsutakse ‘Ubaydi ajajärguks. Periood nimetati Tell al-Ubaidiks väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega, perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr muistse Eridu linna Enki templi ümber hakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.

  Pikemalt artiklis Sumer

Sumerite päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata – pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat eKr hakati Mesopotaamia lõunaosas põldu harima. 4. aastatuhande lõpp eKr tähistab pronksiajaalgust. Sumerite Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmusid umbes 3500–3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlle. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Sumeri keel asendus semiidi keelega, kuid semiidid võtsid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse.

Sumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga linnriigi. Vt Uruk, Ur, Umma, Lagaš, Kiš, Eridu, Nippur, Larsa. Igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr Sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.

  Pikemalt artiklis Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk

Samal ajal kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri. Sumeri, st lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla.

• Varadünastiline periood 2900–2350 eKr ja valitseja legendaarne Assüüria kuningas Gilgameš u 2700 eKr
• Akadi riik 24. sajand eKr – 2150 eKr, mille rajajaks kuningas Sargon I Suur. Akadi riigi lagunemise järel, akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud Babüloonia vahel.
• 2150 eKr – 2065 eKr, Iraani aladelt Z̄āgrose mägedest pärinevate nomaadidest gutilaste ülemvõim (vt. Sumeri ajalugu#Guttide võim)
• Uus-Sumeri periood alates 2065 eKr– 3. Uri dünastia valitsemine ja semiidistunud sumerite linnriikide (Ur, Lagaš jt), (valitseja Gudea) eksistents
• Vana-Babüloonia riik – 18. sajand eKr, valitseja Hammurapi ning tema kuulus seadustekogu.
• Hetiidide riik, alates u 1600 eKr
• Assüüria riik. 9.–7. sajand eKr. Kuningas Assurbanipal ja tema kiilkirjade kogu.
• Uus-Babüloonia riik 7. sajand eKr, Kuningas Nebukadnetsar II ning Paabeli torn.
• 539 eKr, Pärsia vallutas Babüloni ka Mesopotaamia

Kuningavõim oli absoluutne: kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

1901. aastal leidsid prantsuse arheoloogid kuningas Hammurapi korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval Pariisis Louvre'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".^[2]

Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna Egiptusega:

1. Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
2. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

1. Mesopotaamias ei olnud valitseja jumal, pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
2. Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

Jumalad on sumeri päritolu ning kandunud edasi semiidide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.

Panteoni tipus kolm meesjumalat:

1. Taevajumal, jumalate isa Anu.
2. Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
3. Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

1. Kuujumal Sin – vastutas kalendri eest.
2. Päikesejumal Šamaš – kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.

Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid:

1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuninga Sargon II oma.
3. Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühitsetud erinevatele jumalatele.

Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.

Arengut takistas kivi puudumine.

1. Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
2. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.

• Assürioloogia

• Vladimir Sazonov, Peeter Espak, Andreas Johandi. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017, ISBN 978-9949773718 [1]

• Mesopotaamia kultuurilugu