Karl Polanyi

Karl Paul Polanyi (ungari keeles Polányi Károly; 25. oktoober 1886 Viin, Austria-Ungari Keisririik – 23. aprill 1964 Pickering, Ontario, Ameerika Ühendriigid) oli Ungari juudi päritolu majandusajaloolane, majandusantropoloog, poliitökonomist, ajaloosotsioloog ja sotsiaalfilosoof.

Teda tuntakse ta vastuseisu pärast traditsioonilisele majandusmõtlemisele. Polanyi raamatust "The Great Transformation" ("Suur muutus") pärineb substantivism – kultuuriline lähenemine majandusele, mille kohaselt majandus on ühiskonna ja kultuuri osa. See vaatekoht vastandus peavoolu majandusmõtlemisele, kuid osutus populaarseks antropoloogias, majandusajaloos, majandussotsioloogias ja politoloogias.

Ta on kirjutanud kaasaegse majandussüsteemi kujunemisest ja ka majandusest muistsetes ühiskondades.

Polanyi teooriatest on inspiratsiooni ammutanud majandusliku demokraatia liikumine (economic democracy movement).

Elu

Noorus

Polanyi sündis juudi peres. Tema sünnilinn Viin oli sel ajal Austria-Ungari impeeriumi pealinn. Karli isa Mihály Pollacsek oli raudtee-ettevõtja. Karl ja ta õed-vennad muutsid oma perekonnanime Polanyiks. Hoolimata isa varandusliku olukorra üles-alla kõikumisest sai Karl korraliku hariduse ning osales Budapesti aktiivses intellektuaalses sfääris ja kunstielus. Polanyi noorem vend oli Michael Polanyi, hilisem filosoof.

Budapesti Ülikoolis käies asutas Polanyi radikaalse Galilei klubi, millel oli ungari intellektuaalide mõttemaailmale oluline mõju. Sel ajal suhtles ta tihedalt teiste väljapaistvate mõtlejatega nagu György Lukács, Oszkár Jászi ja Karl Mannheim. 1912. aastal sai Polanyi Budapesti Ülikoolist juura doktorikraadi. 1914. aastal aitas ta kaasa Ungari Radikaalse Partei asutamisele ja oli selle asjaajaja.

Esimeses maailmasõjas oli Polanyi Austria-Ungari armee ratsaväeohvitser. Ta sai Vene rindel haavata ja viibis Budapestis haiglaravil. Pärast sõda toetas Polanyi Mihály Károly vabariiklikku valitsust ja selle sotsiaaldemokraatlikku korda. Vabariigi eksistents jäi siiski lühikeseks ning kui Béla Kun 1919. aastal Károlyi valitsuse kukutas, loomaks Ungari Nõukogude Vabariiki, suundus Polanyi Viini.

Viinis

Aastatel 1924–1933 töötas Polanyi vanemtoimetajana ajakirja Der Österreichische Volkswirt (’Austria majandusteadlane’) toimetuses. Ta hakkas kritiseerima majandusteadlaste austria koolkonda, mille liikmed tema arvates lõid abstraktseid mudeleid, mis jätsid tähelepanuta majanduslike protsesside orgaanilisuse ja omavahel seotuse. Polanyi tundis tõmmet fabianismi (järkjärguline reformimine sotsialismini) poole ja teda huvitasid G. D. H. Cole’i kirjatööd. Samuti tärkas sel perioodil Polanyi huvi kristliku sotsialismi vastu.

Ta abiellus poola-ungari päritolu kommunistist revolutsionääri Ilona Duczynskaga.

Londonis

Polanyil paluti Der Österreichische Volkswirtist lahkuda, kuna pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aasta jaanuaris ja kasvava fašismi mõjul toimunud austria parlamendi laialisaatmist ei olnud ajakirjal enam võimalik palgal hoida silmapaistvat sotsialistist mõtlejat. Polanyi suundus 1933. aastal Londonisse, kus teenis elatist ajakirjaniku ja tuutorina ning 1936. aastast lektorina Tööliste haridusassotsiatsioonis (Workers’ Educational Association). Ta loengute märkmed sisaldasid uurimistööd, mille põhjal ta hiljem kirjutas "The Great Transformationi". Seda raamatut hakkas ta kirjutama 1940. aastal, mil kolis Vermonti, et asuda tööle Benningtoni kolledžis. Raamat ilmus 1944 ja sai suure tunnustuse osaliseks. Ta kirjeldas selles Inglismaal toimunud ühiskondliku maa eraomandiks muutumise protsessi ja kaasaegse majandussüsteemi loomist 19. sajandi alguses.

USA ja Kanada

Pärast sõda sai Polanyi õppejõukoha Columbia Ülikoolis (1947–1953), kuid ta abikaasa kommunistitaust muutis püsiva USA viisa saamise võimatuks. Seetõttu kolisid nad Kanadasse ja Polanyi käis sealt New Yorgis tööl. 1950. aastate alguses sai Polanyi Fordi fondilt (Ford Foundation) ulatusliku grandi, mille toel uurida muistsete impeeriumide majandussüsteeme.

Olles kirjeldanud kaasaegse majandussüsteemi tekkelugu, soovis Polanyi mõista, kuidas "majandus" kaugemas minevikus eraldiseisva valdkonnana esile kerkis. Tema Columbia Ülikooli seminare kuulas mitu tuntud õpetlast ja ta mõjutas tervet põlvkonda õpetajaid. 1957. aastal ilmus loengute põhjal raamat "Trade and Markets in the Early Empires". Polanyi jätkas ka hiljem kirjutamist ja asutas ajakirja Coexistence.

Teosed

"The Great Transformation" (1944)
"Trade and Markets in the Early Empires" (1957, toimetatud raamat koos kaastöödega ka teistelt)
"Dahomey and the Slave Trade" (1966)
"Primitive, Archaic, and Modern Economics: Essays of Karl Polanyi" (1968, kogutud esseed)
"The Livelihood of Man (Studies in social discontinuity)" (Academic Pr; New Ed edition, November 1977)

Allikad

McRobbie, Kenneth, ed. (1994), "Humanity, Society and Commitment: On Karl Polanyi", Black Rose Books Ltd., ISBN 1-895431-84-0
McRobbie, Kenneth; Polanyi-Levitt, Kari, toim. (2000), "Karl Polanyi in Vienna: The Contemporary Significance of The Great Transformation", Black Rose Books Ltd., ISBN 1-55164-142-9
Mendell, Marguerite; Salée, Daniel (1991), "The Legacy of Karl Polanyi: Market, State, and Society at the End of the Twentieth Century," St. Martins Press,ISBN 0-312-04783-5
Polanyi-Levitt, Kari, ed. (1990), "The Life and Work of Karl Polanyi: A Celebration," Black Rose Books Ltd., ISBN 0-921689-80-2
Stanfield, J. Ron (1986), "The Economic Thought of Karl Polanyi: Lives and Livelihood," Macmillan, ISBN 0-333-39629-4
Dale, Gareth (2010), "Karl Polanyi: The Limits of the Market," Polity, ISBN 978-0-7456-4072-3