Jaan Jung
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond [1] – 26. juuni 1900 Imavere) oli eesti koolmeister ja harrastusajaloolane.
Ta on tuntud oma osalusega Eesti rahvuslikus liikumises 19. sajandil. Jungilt ilmus aastail 1881–1884 esimene täielik Henriku Liivimaa kroonika eestikeelne tõlge, ta tegeles palju kodulooliste andmete kogumisega ning teda on peetud esimeseks eestlasest arheoloogiks.
Päritolu ja karjäär
muudaJung sündis Imavere mõisas Tammekülas.
Hiljem oli ta Abjas koolmeister ja organist.
Osalus rahvuslikus liikumises ja tegevus harrastusajaloolasena
muuda- Pikemalt artiklis Ärkamisaeg
Jung lõi kaasa mitme eesti rahvusliku seltsi tegevuses, näiteks oli ta Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees. Samuti tegi ta kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala.
Erilist tähelepanu pööras ta Eesti koduloo uurimisele, keskendudes seejuures vanadele linnamägedele ja kalmetele. Tema tähtsamad koduloo vallas kogutud pärimused ja andmed on koondatud raamatusarja "Muinasaja teadus eestlaste maal: Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Perno ja Wiljandi maakonnast". Koolmeistrina andis Jung välja ka mitu õpikut.
Koos Matthias Johann Eiseniga oli ta üks esimesi, kes hakkas 1870. aastatel propageerima termini "ajalugu" kasutamist senise "sündinud asjade loo" ja teiste ebamääraste väljendite asemel.
Jungi võiks nimetada ka esimeseks eestlasest arheoloogiks, sest ta täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis ning ta kutsuti ka 1896. aastal Riias toimunud ülevenemaalisele arheoloogide kokkutulekule. Ta pooldas Baltikumi esiajaloo kirjeldamisel tol ajal populaarset gooti teooriat ja töötas vastu Tartu Ülikooli professori Georg Loeschcke püüdele seda kummutada. Oma sõnul suutiski ta ära hoida Loeschcke pikema teadusartikli ilmumise, kus viimane kavatses gooti teooria lõplikult ümber lükata.[2] Soome-ugri rahvaid pidas Jung piiblitegelase Noa poja Jaafeti järglasteks.[3]
Jungi elust ja tegevusest on kirjutanud Villem Reiman.
Teoseid
muuda- Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest. Tartu: Heinrich Laakmanni kirjastus, 1879.
- Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu : Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. Okt. 1892. Tartu, 1893.
- Jutustused Türgi sõaplatsist 1877. Viljandi, 1877.
- Järwa maa ja Paide lossi ja linna aja loust. Tartu: H. Laakmann, 1879.
- Liiwimaa kuningas Magnus ja Wene Zaar Joann Wassiljewitsh IV, ehk, tükike Wene- ja Läänemere maade ajalugust aastast 1530 kunni 1584. Tartu: H. Laakmann, 1874.
- Liiwlaste würst Kaupo, ja sõdimised tema päewil, kui ka Liiwi rahwast ja nende kadumisest siin maal. Tartu: H. Laakmann, 1876.
- Mönda Isamaa wanust aegust. Tartu: H. Laakmann, 1874.
- Nurmegunde maa ja Põltsama lossi ja linna aja loust. Tartu: H. Laakmann, 1879.
- Rootslaste wäljarändamine Hiiomaalt aastal 1781, ja teiste Eestimaal elawa Rootslaste loust aastast 1345 kunni 1800. Tartu: H. Laakmann, 1875.
- Sakala maa ja Wiliandi lossi ja linna aja loust : lõpetuses mõned Wiliandi maa rahwa wanad jutud. Tartu: H. Laakmann, 1878.
- Sõda Wolmari linna al ja Rakwere linna õnnetu kadumine. Tartu: H. Laakmann, 1876.
- Õntsa dr. Martin Luteruse elu lugu : Luteruse 400 aastase sündmise pääwa mälestuseks. Tartu : H. Laakmann, 1883.
- Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. 4 vihikut. Tartu: H. Laakmann, 1881–1884.
- Muinasajateadus eestlaste maalt : III, Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn: 1910
- Muinasaja teadus Eestlaste maal. I(II) osa : kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. Tallinn: Artsturm, 2000.
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2007. Vaadatud 13. mail 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Andres Tvauri (2003). Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. Eesti Arheoloogia Ajakiri 2003, 7, 38–71, lk 47–50
- ↑ Andres Tvauri 2003, lk 43