Halduskohus
Halduskohus (inglise keeles administrative court) on esimese astme kohus Eestis. Halduskohtus arutatakse seadusega selle pädevusse antud haldusasju ning muid avalik-õiguslikke toiminguid.[1]
Eestis on kaks halduskohust:
- Tallinna halduskohus, mis jaguneb Tallinna ja Pärnu kohtumajaks[2] ning mille tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Saare ja Pärnu maakond;[3]
- Tartu halduskohus, mis jaguneb Tartu ja Jõhvi kohtumajaks[2] ning mille tööpiirkond on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond.[3]
Halduskohtus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi. Sellistes vaidlustes on üks pool avaliku võimu kandja (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitma volitatud eraisik) ning teine füüsiline isik. Avaliku võimu kandjad võivad sattuda ka omavahel eraõiguslikesse vaidlustesse, mille lahendamine on samuti halduskohtu pädevuses.[4]
Halduskohtutes on 12.02.2021. a seisuga kokku 25 kohtunikku.[2]
Halduskohtu pädevus ja volitused
muudaKaebuse rahuldamisel on halduskohtul õigus haldusakte nii tühistada kui ka neid kohustada andma või seda keelata. Samuti on halduskohus volitatud mõistma välja hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest ning tegema ettekirjutusi haldusakti tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kuna halduskohtud peavad lähtuma uurimisprintsiibist, on neil õigus ka teha kindlaks haldusakti tühisus, õigusvastasus või välja selgitada avalik-õiguslikus suhtes asjakohased faktilised asjaolud.[5]
Menetlus halduskohtus
muudaHalduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja saab halduskaebuses nõuda kõike, mida halduskohus on kaebuse rahuldamisel pädev tegema. Kui halduskohus võtab kaebuse menetlusse, sätestab halduskohtumenetluse seadustik kohtule erinevad toimingud, sealhulgas kohustuse välja selgitada menetlusosalised: pooled (kaebaja ja vastustaja), kolmas isik ning kaasatud haldusorgan.[5]
Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille raames kontrollitakse näiteks vaidluse eseme ja poolte õigsust, määratakse olulised tähtajad ning selgitatakse välja poolte konkreetsed taotlused. Samuti kogutakse eelmenetluse käigus tõendeid.[5] Eelmenetlus lõpeb kas:
- kohtuistungi avamisega;
- kohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega kirjalikus menetluses või lihtmenetluses;
- asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetluses.[5]
Haldusasja läbivaatamine
muudaHaldusasi vaadatakse läbi kohtuistungil, kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses.[5]
Kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel peab olema vähemalt 30 päeva, kuid kohus võib seda tähtaega seadusega kooskõlas lühendada. Kui toimub eelistung, võib kohus selle jätkuna läbi viia asja arutamise istungi või määrata eraldi põhiistungi aja. Kohtuistungi kord on määratud halduskohtumenetluse seadustikus, kuid kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.[5]
Kirjalik menetlus toimub juhul, kui kohtu hinnangul on võimalik vaidlus lahendada ning mõlemad pooled on sellega kas nõus või neil puudub mõistlik põhjus nõuda asja lahendamist kohtuistungil.[5]
Lihtmenetluses võib halduskohus asja läbi vaadata juhul, kui õiguse riive on väheintensiivne (varaliselt hinnatava riive puhul kuni 1000 eurot). Lihtmenetlus võib toimuda ka juhul, kui pooled sellega nõustuvad.[5] Lihtmenetluses järgitakse üksnes olulisimaid halduskohtumenetluse põhimõtteid, et tagada menetluse kiire kulg.[6]
Lepitusmenetluses lahendatakse vaidlus kohtuniku abiga läbirääkimisel, kui pooled ja kolmas isik sellega nõustuvad. Ka siin on eesmärk teha menetlus kiiremaks ning odavamaks.[6] Lepitusmenetlus lõpeb kas kompromissile jõudmise ja menetluse lõpetamisega või kompromissita, kui seda taotleb üks menetlusosalistest või kui kohus ei pea konsensusele jõudmist tõenäoliseks.[5]
Kohtukoosseis
muudaKohtukoosseis koosneb halduskohtus tavaliselt ühest kohtunikust, kuid kohtu esimees võib määrata kolmeliikmelise koosseisu. Seda tehakse, kui asi on eriliselt keeruline, põhimõtteliselt tähtis või muudel juhtudel, kui see on õigusemõistmise huvides. Kui koosseis muutub menetluse käigus, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.[5]
Menetluse lõppemine
muudaMenetlus lõpeb halduskohtus kas menetluse lõpetamisega või kohtuotsuse/-määruse jõustumisega. Halduskohus lõpetab menetluse järgmistel juhtudel:
- kaebaja on sama nõude juba varem halduskohtule esitanud ning selles on jõustunud kohtuotsus/-määrus menetluse lõpetamise kohta;
- kaebetähtaeg on ületatud;
- kaebuses vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks või kaebuses nõutav on tehtud;
- füüsiline isik on surnud ning juriidilise isiku tegevus lõppenud;[5]
- kaebusest on loobutud või saavutatud kompromiss.[6]
Halduskohtute haldamine
muudaKohtunike arvu ning kohtute tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister (justiitsminister).[1] Samuti nimetab justiitsminister ametisse halduskohtu esimehe ja kohtudirektori ning otsustab halduskohtute eelarve üle. Peaaegu kõigeks vajab justiitsminister eraldi veel kohtute haldamise nõukoja nõusolekut.[4]
Halduskohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtuniku ametisse nimetamise ettepaneku teeb Riigikohtu üldkogu, kuulates ära vastava kohtu üldkogu.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kohtute seadus. – RT I, 28.01.2021, 2.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Riigikohus. Halduskohtud. – https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtususteem/halduskohtud
- ↑ 3,0 3,1 Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad. JMm 27.10.2005 nr 45. – RTL 2005, 110, 1696.
- ↑ 4,0 4,1 Pikamäe, P. (toim.). Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018.
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 Halduskohtumenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 54.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Merusk, K.; Pilving, I. (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013.