Erast Parmasto

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. 1956 kaitses bioloogiakandidaadi kraadi NSV Liidu Teaduste Akadeemia botaanikainstituudi juures, 1969 sai bioloogiadoktori kraadi Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures.

1950. aastast töötas EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis, aastail 1981–1991 samas mükoloogialabori juhataja, 1985–1990 direktor, aastast 1991 mükoloogiaosakonna vanemteadur.

Parmasto eestvõttel taasasutati ajakiri Eesti Loodus, ühtlasi oli ta 1958–1960 ka esimene toimetaja.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1972. aastal, 1973–1981 oli ta akadeemia keemia-, geoloogia- ja botaanikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1986–1990 Teaduste Akadeemia zooloogia- ja botaanikainstituudi direktor.

Aastatel 1987–1992 oli ta Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia õppetooli professor.

Ta oli Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi erakorraline vanemteadur ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadur.

1955. aastal astus ta NLKP-sse.

Erast Parmasto uurimistöö peasuundadeks olid kõrgemate kandseente fülogenees ja süstemaatika, liigi ja perekonna olemuse probleemid ning eoslavaseente morfoloogilise varieeruvuse üldised seaduspärasused. Ta avaldas üle 170 teadustöö, sh mitu monograafiat, osales Eesti seeneliike puudutavate andmebaaside väljatöötamisel ning oli esimese eestikeelse biosüstemaatika õpiku autor. Tema eestvedamisel asutati 1950. aastal TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis seente herbaarium.

Temalt on ilmunud üle 100 populaarteadusliku ja ligi 200 publitsistlikku artiklit.

• Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja Botaanika Instituut, "Biosüstemaatika teooria ja meetodid. Lühiõpik", Tartu 1996, ISBN 9985-60-240-4

• Ühe seenevana seenelood. Varrak, Tallinn, 2005, 255 lk, ISBN 9985311426

• Ühe seenevana elupäevad. Ilmamaa. Tartu, 2010, 360 lk, ISBN 9789985773574

• 1973–1976 Eesti Loodusuurijate Seltsi president, 1988. aastast auliige
• 1993–1999 Rahvusvahelise Taimesüstemaatika Assotsiatsiooni Seente Komitee esimees
• 1995–2001 Eesti presidendi akadeemiline nõukogu

• 1976 – Karl Ernst von Baeri medal
• 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
• 1985 – Eesti NSV teeneline teadlane
• 1988 – Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige
• 1988 - Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1993 – Ameerika Mükoloogia Seltsi auliige
• 1994 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 1995 – Poola Botaanika Seltsi auliige
• 1998 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[1]
• 2002 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
• 2003 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2008 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• Erast Parmasto valiti 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka.

Erast Parmastol on esimesest abielust Maret Käbiniga tütred Anne Parmasto ja Tiina Parmasto (sündinud 14. detsembril 1961) ning poeg Madis Parmasto.

Erast Parmasto teine abikaasa oli mükoloog Ilmi Parmasto (sündinud Maasik). Neil on tütar Mirjam Parmasto (sündinud 11. aprillil 1970) ja poeg Indrek Parmasto (sündinud 24. augustil 1967).

• Erast Parmasto Eesti Teadusinfosüsteemis  
• Erast Parmasto, Hõlmikpuusündroomi sündroom, Üks kurblik lugu küünilisest demagoogiast, Sirp, 1. märts 1999
• Erast Parmasto saates "Kukul külas" 24. märtsil 2002, 1. osa, 2. osa
• Ulvar Käärt, Lugu sellest, kuidas Erast Parmastost sai Eesti esimene ja ainuke seenevana, Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2010
• Priit Simson, Erast Parmasto: kui kõiki seeni avastama hakatakse, on arstidel palju tööd, Eesti Päevaleht, 11. september 2010
• Suri seeneteadlane Erast Parmasto, ERR, 25. aprill 2012
• Suri seenevana Erast Parmasto