Eesti peaminister
Peaminister on Vabariigi Valitsuse liige, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine. Peaminister juhib valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud.[1]
| Eesti peaminister | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi vapp | |
.jpg) | |
| Vabariigi Valitsus | |
| Tüüp | valitsusjuht |
| Asukoht | Tallinn |
| Ametisse nimetaja | Vabariigi President |
| Moodustamise dokument | Eesti Vabariigi põhiseadus |
| Moodustatud | 12. november 1918 |
| Esimene täitja | Konstantin Päts |
| Palk | 8318 eurot kuus (2023) |
Peaminister ei ole põhiseaduslik institutsioon või kõrgem riigiorgan, ta on Vabariigi Valitsuse kui ühe põhiseadusliku institutsiooni juht. Peaminister ei juhi ühtegi ministeeriumi. Peaministri tegevuse toetamiseks on Riigikantseleis peaministri büroo, mille koosseisu kuuluvad peaministri nõunikud ja abid. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister.[1][2][3]
Alates 23. juulist 2024 on Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal.
Ajalugu
muudaEsimest korda kandis Eesti valitsusjuht peaministri nimetust 12. novembril 1918, kui moodustati teine Ajutine Valitsus. Esimeseks Eesti peaministriks sai Konstantin Päts. 1920. aasta põhiseaduses peaministri institutsiooni ei olnud. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipea ülesandeid.
1934. aasta põhiseaduse järgi juhtis valitsust peaminister, kellel pidi olema riigivanema ja riigikogu usaldus. Põhiseaduse jõustumise järel täitis Konstantin Päts nii riigivanema kui ka peaministri ülesandeid. 1937–1938 täitis Päts riigipea ja valitsusjuhi kohustusi riigihoidja ametinimetusega. Peaminister juhtis valitsust ka vastavalt 1938. aasta põhiseadusele, kuid allus endiselt riigipeale, keda nimetati nüüd presidendiks. Nõukogude okupatsiooni ajal juhtis Eesti eksiilvalitsust peaministri asetäitja, kuna peaminister pidi täitma presidendi kohustusi.
Pärast Eesti taasiseseisvumist asus peaministri kohusetäitjaks Edgar Savisaar. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt juhib Vabariigi Valitsust peaminister, kellel peab olema vaid riigikogu usaldus. Presidendil ei ole võimalik peaministrit ametist tagasi kutsuda.
Ametisse astumine
muudaPeaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.[4]
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.[4]
Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.[4]
Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.[4]
Peaministri tagasiastumine
muudaPeaminister astub tagasi, kui:
- ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates,
- peaministri volitused lõpevad tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel,
- peaminister võib astuda tagasi ka omal algatusel, tehes oma otsuse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil.[3]
Peaministri tagasiastumise korral astub kogu Vabariigi Valitsus ametist tagasi.[3]
Peaministri pädevus
muudaVastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele peaminister:
- juhatab valitsuse istungeid,
- kirjutab alla valitsuse õigusaktidele,
- nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta,
- teeb Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu,
- esindab valitsust kohtus või annab volituse valitsuse esindamiseks kohtus,
- juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus,
- täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega.[3]
Eesti peaministrite loend
muudaParteid
.jpg){kind=link}
_(417648_ERM_Fk3051_17387_417648).jpg){kind=link}
.jpg){kind=link}
_(cropped).jpg){kind=link}
.JPG){kind=link}
.jpg){kind=link}
Märkused
muuda- ^[a] Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei liitus koalitsiooniga 16. novembril 1918.
- ^[b] Saksa Erakond Eestimaal liitus valitsusega 28. novembril 1918. Vene Kodanikkude Kogu liitus valitsusega 28. veebruaril 1919.
- ^[c] Eesti Rahvaerakond lahkus valitsusest 20. septembril 1919.
- ^[d] Kuna Johannes Varese valitsus nimetati ametisse Nõukogude okupatsioonivõimude poolt põhiseaduse vastaselt, siis seaduslikult lõppesid Uluotsa valitsuse volitused Otto Tiefi valitsuse ametisse astumisel 18. septembril 1944.
- ^[e] Jäi okupeeritud Eestisse, Nõukogude Liidu vang alates 10. oktoobrist 1944.
- ^[f] Reformierakond lahkus valitsusest 1. detsembril 1996. Arengupartei liitus koalitsiooniga 9. detsembril 1996.
- ^[g] Sotsiaaldemokraatlik Erakond lahkus valitsusest 21. mail 2009.
- ^[h] Keskerakond lahkus valitsusest 3. juunil 2022.
Vaata ka
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti peaminister |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Peaministri ametist". valitsus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2022. Vaadatud 19.06.2022.
- ↑ "Riigikantselei põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 19.06.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Vabariigi Valitsuse seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 19.06.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Eesti Vabariigi põhiseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 19.06.2022.