Eesti energeetika

Primaarenergia peamiseks allikaks Eestis on põlevkivi, mida toodetakse aastast 1916. Seda kasutatakse elektri- (kogu Eesti jaoks) ja soojusenergia (peamiselt Narva jaoks) tootmiseks. Viimastel aastatel on hakatud põlevkivist põlevkiviõli tootma, selle tootmise maht pidevalt kasvab. Samuti kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks turvast, küttepuitu, hüdro- ja tuuleenergiat, päikesepatareisid ning imporditud maa- ja vedelgaasi ning kivisütt.

Peaaegu kogu sõidukite jaoks kasutatav kütus imporditakse välismaalt. Selle hulka kuuluvad bensiin, diislikütus, kütteõli ja lennukikütus.

Primaarenergia tootmise maht kasvas 1980. aastate alguseni ja hakkas seejärel langema. Eriti kiire ja järsk langus oli aastatel 1989–1993, kui see langes 235 299 TJ-lt 138 161 TJ-ni. Järgmine kord langes see aastal 1997 124 627 TJ-ni. Aastast 2010 jääb primaarenergia tootmise maht vahemikku 200 000 – 250 000 TJ.

Suurima osa primaarenergia allikatest moodustab põlevkivi, selle osatähtsus suurenes 1960. aastate keskpaigas üle 90% ja oli sellel tasemel 1993. aastani. 2014. aastani kõikus see 77–83% ulatuses ja 2016. aastal langes 66%-ni. See langus oli seotud küttepuidu kasutamise osatähtsuse pideva kasvuga, mis tõusis aastaks 2016 29%-ni.

Turba osa primaarenergia allikana on pidevalt vähenenud ja praegu ei mängi see primaarenergia allikana erilist rolli. 2000. aastate algusest hakkas alternatiivenergiaallikate (hüdro- ja eriti tuuleenergia) osatähtsus kasvama, kasvades 0,2% aastal 2000 kuni 1,14% aastal 2016.

Eesti suurimad elektrienergia tootjad Balti elektrijaam ja Eesti Elektrijaam käivitati vastavalt 1959. ja 1969. aastal. Sellega kasvas elektrienergia tootmise maht pidevalt 1970. aastate keskpaigani ja kõikus aastani 1990 vahemikus 15 000 – 17 000 GWh. Alates 1991. aastast hakkas elektrienergia tootmine järsult langema ja vähenes aastaks 1993 umbes 2 korda 7993 GWh-ni. Seejärel kõikus tootmise maht vahemikus 7000 – 12 000 GWh aastas.

1960.–1980. aastatel moodustas elektrienergia tarbimise osatähtsus alla 50% toodetud energiast, alates 1990. aastate algusest tõusis see kuni 68% aastal 2000 ning vähenes 50%-ni.

Suur osa (50–70%) toodetud elektrienergiast eksporditi Nõukogude Liidu naaberpiirkondadesse – Läti NSV-sse ja Vene NFSV-sse. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes kohe mitmekordselt ka eksporditud elektrienergia maht (kuni 1005 GWh 1995. aastal ja 523 GWh 1998. aastal) ja selle osatähtsus (vastavalt 13% ja 7% toodetud elektrienergiast), kuid aastast 2002 hakkas see kasvama. Maksimaalne eksporditud elektrienergia maht oli 2015. aastal 6377 GWh ehk üle 70% Eestis toodetud elektrienergiast.

Elektrienergia impordi maht ja osatähtsus Eestis oli suhteliselt väike – alla 10%, kuid 2010. aastatel tõusis see 20–37%-ni. Aastani 2002 imporditi elektrit Venemaalt, alates 2000. aastast Lätist ja Leedust ning 2008. aastast Soomest Estlingi elektrikaabli kaudu.

Eesti elektritarbimise rekord on 1594,7 MW, mis püstitati 4. jaanuaril 2024.^[2]

Suurimate Eesti soojuselektrijaamade peamine kütus on põlevkivi, selle toodang kasvas 1970. aastate keskpaigani ja seejärel kõikus ulatuses 25–30 mln tonni aastas. 1990. aastate alguses toimus põlevkivi tootmise mahu kiire ja järsk langus 26,5 mln tonnilt 1989. aastal 16,3 mln tonnini 1994. aastal. Väikseim tootmise maht (12,7 mln t) oli 1999. aastal, suurim (20,6 mln t) 2014. aastal. 1990.–2010. aastatel kõikus põlevkivi tootmise maht 13–20,6 mln t ulatuses. Tootmise mahu kasv 2000. aastatel oli seotud põlevkiviõli tootmise kasvuga.

Põlevkivigaasi kasutati aastani 1987. Taas hakati seda kasutama aastast 2011.

Turba tarbimine on pidevalt vähenenud ja on praegu veidi üle 100 000 tonni aastas. Puitkütuse tarbimine, vastupidi, kasvab ja ületab praegu 4,6 mln tm.

Kivisütt ja koksi kasutati enamasti 1990. aastate alguseni, seejärel nende tarbimine vähenes ja praegu nad eriti suurt rolli Eesti energeetikas ei mängi.

Maagaasi tarbimine tõusis 1991. aastaks 1521 mln m³, seejärel langes järsult peaaegu 4 korda (441 mln m³ 1993. aastal) ja kõikus 650–1000 mln m³ ulatuses. Kogu maagaas imporditakse Venemaalt.

Diislikütuse, autobensiini ja lennukikütuse tarbimine kasvas 1980. aastate keskpaigani ja seejärel jäi umbes samale tasemele kuni 1991. aastani. 1992. aastal nende kütuste tarbimine langes 2–3 korda ja 2000. aastatel hakkas kasvama.

  Pikemalt artiklites Hüdroenergia Eestis, Tuuleenergia Eestis ja Päikeseenergia Eestis

Taastuvenergia allikana kasutatakse Eesti energeetikas biomassi energiat ja biokütuseid, hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat.

Esimesed küttepuidu- ja hüdroenergiat kasutavad elektrijaamad ehitati suurte tööstusettevõtete juurde 19. sajandi lõpus ja suurtes linnades 20. sajandi alguses. Eesti esimene hüdroelektrijaam ehitati 1893. aastal Kunda mõisa maadele tsemenditehase energiaga varustamiseks.^[3] Eesti esimene keskelektrijaam käivitati 1907. aasta novembris Pärnus. Seda köeti puidujäätmete, saepuru, kändude ja turbaga.^[4]

Praegu on Eestis 37 hüdroelektrijaama, nendest 23 töötavat. Lähiajal kavandatakse veel 27 hüdroelektrijaama rajamist.^[5] Aastal 2018 oli Eesti hüdroelektrijaamade installeeritud koguvõimsus 7,3 MW ja elektrienergia kogutoodang 19 GWh, mis oli eelmise aastaga võrreldes (29 GWh) palju väiksem. See oli seotud ilmaoludega, sest 2018. aastal oli sademete hulk tunduvalt väiksem kui 2017. aastal.^[6]

Biokütuste kasutamine on Eesti energeetikas viimastel aastatel kasvanud seoses sellega, et ettevõtted peavad CO₂ emissiooni eest maksma. 2010. aastatel toodeti biomassist aastas 500–1000 GWh elektrienergiat.^[6] 2018. aastal toodeti biokütustest 1662 GWh ehk 17,1% elektrienergia kogutarbimisest.^[7]

Biomassist toodetud elektrienergia kogus aastatel 2010–2018^[6]

Esimesed tuulegeneraatorid püstitati Eestis enne 1990. aastat eramajapidamistes ning kolhoosides ja sovhoosides. Esimene kaasaegne tuulegeneraator võimsusega 0,15 MW ehitati 1997. aastal Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Taani Keskkonnafondi toel. Esimese aasta jooksul tootis see 288 MWh elektrienergiat, mis oli alla 1% kogu Hiiumaal tarbitavast energiast. 2002. aastal ehitati teine tuuleturbiin Sõrve säärel ning Eesti esimene Virtsu tuulepark koguvõimsusega 1,8 MW ja aastase toodanguga 4,8 GWh.^[8] 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis 139 tuulegeneraatorit ja tuuleelektrijaamade koguvõimsus 309,96 MW. 2018. aastal toodeti 590 GWh elektrit, mis moodustas 36% kogu taastuvenergia toodangust Eestis.^[9]

Päikeseenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks hakkas arenema 2000. aastatel. Eriti kiire kasv oli aastal 2018: kui 2017. aastal olid elektrivõrguga ühendatud päikeseelektri tootmisvõimsused 18,36 MW ja toodeti 5 GWh elektrienergiat, siis 2018. aastal kasvasid tootmisvõimsused 110 MW-ni ja toodeti 13 GWh.^[6]

• Toomas Vaimann, Endel Risthein "Eesti energeetika 100 aastat" Postimees, 2018 (EV100 raamatusarjas)

• Energeetika, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Energeetika, Statistikaamet
• Energeetika ajalugu, Eesti Energia
• "Rohelisest elektrist tuumajaamani – mis on mis ja mis sobiks Eestile?" ERR Novaator, 12. juuni 2019
• "Kui leiti rohi inimeste tuuliku-umbusu leevendamiseks, üritas rohepööret seisata looduskaitse" Eesti Päevaleht, 1. detsember 2021