Edward Elgar

Edward Elgar sündis klaverihäälestaja ja muusikakaupmehe peres. Ta oli andekas iseõppija, kes õppis mängima paljusid pille. 16-aastaselt hakkas ta andma klaveri- ja viiulitunde ning mängis mitmes orkestris viiulit.

Pärast abiellumist kolis ta Londonisse, kus üritas peret heliloominguga elatada, kuid kuna Victoria-aegsel Inglismaal oli suhteliselt madalat päritolu iseõppijal raske läbi lüüa, pidi ta pöörduma tagasi Worcestershire'i ja töötama õpetajana.

Elgari tuntus suurenes 1890. aastatel. Tema esimese suure orkestriteose "Enigma variatsioonid" ettekanne Londonis aastal 1899 tegi temast ühe oma ajastu menukaima briti helilooja. Järgnenud aastatel sai ta oma tööde eest tiitleid ja autasusid.

Aastatel 1905–1908 oli Elgar Birminghami ülikooli muusikaprofessor.

Edward Elgari populaarsus kestis Esimese maailmasõjani. Pärast abikaasa surma 1920. aastal ta enam märkimisväärseid teoseid ei loonud. Elgari viimane, 3. sümfoonia jäi lõpetamata. Järelejäänud visandite põhjal kirjutas selle 1997. aastal lõpuni Anthony Payne.

Kokku on Elgar kirjutanud umbes 90 helitööd. Neist tuntuimad on "Enigma variatsioonid", 1. sümfoonia ja tšellokontsert. Elgari marss, millele Arthur C. Benson kirjutas teksti pealkirjaga "Land of Hope and Glory", on saanud brittide mitteametlikuks teiseks hümniks.

Elgar armastas anagramme, mõistatusi ja koode. Neid on põimitud ka tema muusikasse. "Enigma variatsioonid" ("Variations on an Original Theme (Enigma)") on siiani omamoodi muusikaline mõistatus. See orkestrisüit koosneb põhiteemast ja selle 14 variatsioonist, millest igaüks portreteerib muusikaliselt mõnda helilooja sõpra või lähedast. Esimene variatsioon kujutab Elgari abikaasat Alice'it, üheksas ja ehk kõige populaarsem nimega "Nimrod" tema kirjastajat August Jaegerit (Nimrod – Piibli suur kütt, Jäger – saksa keeles jahimees). Viimane variatsioon kujutab heliloojat ennast. Peateema ise on ühe tuntud teema variatsioon ja Elgar ei avaldanud kuni surmani, millise nimelt. Ta nimetas vaid, et see on väga tuntud, ja andis ka üksikuid muid vihjeid, kuid uurijate hulgas pole seni lahenduse suhtes üksmeelt. Välja on pakutud nii "Auld Lang Syne" kui ka "Rule, Britannia".

Elgar oli andekas meloodiameister. Tema muusikast on leitud Saksa romantismi, eriti Brahmsi mõjusid, samuti Wagneri-järgset kromatismi ühendatuna inglispärase mõõdukuse ja distsipliiniga.

Edward Elgar löödi 1904 rüütliks ja 1931 baronetiks, kuid kuna tal ei olnud poega, kustus see tiitel ühes temaga.

• The Elgar Society and The Elgar Foundation
• Edward Elgar International Music Score Library Project
• Edward Elgar Choral Public Domain Library