Diana, Walesi printsess

Diana Frances Spencer sündis John Spenceri (1924–1992) ja tema esimese abikaasa Frances Spenceri (1936–2004) kolmanda tütrena Sandringhamis. Tema ristivanemate hulka kuulusid John Floyd ja Mary Coleman (kuninganna ema nõbu). Osaliselt Ameerika päritoluga oli ta samuti kuningas Charles I järeltulija.

Dianal olid vanemad õed Sarah (1955) ja Jane (1964) ning noorem vend Charles (1964). Poolteist aastat enne Dianat sündinud vend John suri vastsündinuna.

Oma vanemate kurikuulsa lahutuse ajal 1969. aastal nõudis Diana ema abielurikkumise tõttu laste hooldusõigust endale, kuid naise ema tunnistuse järel sai selle siiski mees. Diana oli siis 8-aastane.

1975. aastal, kui suri Diana vanaisa, sai tema isast 8. krahv Spencer ja Dianast leedi Diana Spencer. 1977. aastal abiellus tema isa Dartmouthi krahvinna Rainega, kes oli Barbara Cartlandi tütar ja kellel oli endal juba neli last.

Diana õppis Riddlesworth Hallis Norfolkis ja hiljem Kentis West Heath Girls' Schoolis, kus teda peeti õppeedukuselt kehvaks õpilaseks, kuna ta kukkus läbi kõigil 0-taseme eksamitel. 1977. aastal lahkus ta koolist ja jätkas õpinguid Šveitsis internaatkoolis, kus kõrgseltskonna neidudele õpetati käsitööd ja kodumajandust. Diana oli andekas laulja ja sportlane ning kuuldavasti tahtis saada baleriiniks.

Spencerid, Diana perekond, olid kuningakojale aastakümneid lähedal seisnud. Diana emapoolne vanaema Ruth, leedi Fermoy, oli Charlesi vanaema kauaaegne sõber.

Printsi armuelu oli pikka aega olnud ajakirjanduse meelisteemasid ja teda seostati mitme naisega. Kui ta oli lähenemas 30. eluaastale, tugevnes surve tema abiellumiseks. Et saada oma perekonna ja nõuandjate nõusolekut, pidi tema mõrsja olema aristokraatliku taustaga, mitte abielus olnud, protestant ja eelistatavalt neitsi. Diana vastas kõigile neile nõuetele.

Väidetavalt aitas printsi endine pruut Camilla Parker Bowles (1947), kes oli 1973. aastal abiellunud Andrew Parker Bowlesiga, tal Diana tulevaseks mõrsjaks välja valida, kui viimane 19-aastase neiuna lasteaiakasvatajana töötas. Printsi vanaonu oli Camilla ebasobivaks kuulutanud, kuna ta oli printsist vanem (16 kuud), tal puudus aristokraatlik taust ja tal oli varasemaid seksuaalkogemusi.

Diana ja Charles kohtusid esimest korda 1977. aastal, kui Spencerite pool toimus printsi auks pidu. Tol ajal suhtles prints Diana vanema õe Sarah'ga. 1978. aastal kutsuti Charlesi 30. sünnipäevale nii Sarah kui ka Diana.

Kuningakoda teatas nende kihlusest 24. veebruaril 1981. Laulatus toimus 29. juulil 1981 Londonis 3500 külalise ja arvatavalt 1 miljardi televaataja silme all. Diana oli esimene inglanna, kes abiellus troonipärijaga pärast 1659. aastat. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess – tähtsuselt kolmas naine kuningakojas kuninganna ja viimase ema järel.

Printsil ja printsessil sündisid pojad William (1982) ja Harry (1984).

1980. aastate keskel nende abielu lagunes. Nende sõbrad vahendasid meediale infot nii printsi kui ka printsessi kohta, kes süüdistasid lahutuses teineteist. Charlesil oli suhe Camilla Parker Bowlesiga, Dianal James Hewittiga. Hiljem ühes teleintervjuus printsess ka kinnitas suhet Hewittiga. Pärast lahkuminekut oli ta väidetavalt seotud abielumehest kunstiärimehe Oliver Hoare'i ja ragbimängija Will Carlingiga. Avalikkuse ees käis ta kohtamas südamekirurg Hasnat Khaniga, enne kui astus suhtesse Dodi Fayediga.

Prints ja printsess läksid lahku 1992. aastal, nende lahutus lõppes 28. augustil 1996. Diana kaotas Walesi printsessi tiitli ja kõnetlusvormeli Teie Kuninglik Kõrgus, edaspidi nimetati teda tiitliga Diana, Walesi printsess. Siiski jäi ta kuningakoja liikmeks, kuna oli troonipärilusjärjestuses teise ja kolmanda isiku ema.

1980. aastate keskpaigast kuni elu lõpuni tegeles printsess heategevusega, juhtides avalikkuse tähelepanu maamiinide kasutamisele ja AIDS-i levikule.

1987. aasta aprillis sai Walesi printsessist esimene kuninglikust soost isik, kes puudutas HI-viirusega nakatunud inimest ja jäi seda tehes avalikkuse ette. Naise osakaalu AIDS-i probleemi teadvustamises võttis kokku Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton oma 2001. aasta kõnes, kui pidas loengut Diana töö kohta AIDS-i alal. Ta ütles:

"1987. aastal, kui paljud veel uskusid, et AIDS võib levida puudutuse teel, istus printsess Diana seda haigust põdeva mehe voodil ja hoidis tema kätt. Ta näitas maailmale, et AIDS-i põdevad inimesed ei vaja isolatsiooni, vaid kaastunnet ja lahkust. See [sündmus] aitas muuta maailma arvamust ning andis AIDS-i põdevatele inimestele lootust riskirühma kuuluvate inimeste elude päästmiseks."

Printsess tegi ka ootamatuid külaskäike, et näidata lahkust parandamatult haigete vastu. Õdede jutu kohaselt ilmus ta ette teatamata, näiteks Mildmay haiglasse Londonis, rangete juhistega, et sellest visiidist ei tohi meediale midagi teada anda.

Tõenäoliselt oli tema enim kajastatud heategevuslik ettevõtmine visiit Angolasse 1997. aasta jaanuaris, kui ta Punase Risti vabatahtlikuna külastas maamiinide ohvreid haiglates, tutvustas maamiinidest vabanemise projekte ja külastas loenguid, kus räägiti miiniohust.

Fotosid Dianast, kes kuulivestis ja jakis mööda miinivälja liigub, avaldati üle kogu maailma. Sama aasta augustis külastas printsess samal eesmärgil ka Bosniat. Tema huvi maamiinide vastu oli suunatud nende kahjutegurile ja tekitatud vigastustele veel kaua aega pärast konfliktide lõppemist.

1997. aasta detsembris, pärast tema surma sõlmiti Ottawa leping, millele kirjutasid alla Suurbritannia ja teised riigid. Printsess Dianal oli selle lepingu sõlmimise juures suur roll. 1998. aasta maamiinide seaduse teisel lugemisel Ühendkuningriigis avaldas Robin Cook Diana tööle kiitust: "Kõik liikmed teavad Walesi printsessi Diana panusest teadlikkuse suurendamisse maamiinide ja nende põhjustatud kannatuste osas. Parim viis tema tööd mälestada ja selle vastu tänulikkust näidata on see seadus vastu võtta ja pürgida ülemaailmse maamiinide keelustamise poole."

31. augustil 1997 sattus 36-aastane Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Õnnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht Henry Paul; ainus ellujääja oli Dodi ihukaitsja Trevor Rees-Jones. Ehkki surm on kuulutatud õnnetusjuhtumiks, on selle kohta siiani käibel palju vandenõuteooriaid. Õnnetuse korraldamises kahtlustatakse ka kuningakoda.

14. detsembril 2006 teatas Briti politsei, et Diana ei olnud atentaadi ohver, vaid hukkus autoõnnetuses.^[1]

• Printsess Diana mälestusfond
• Printsess Diana surm
• The Diana Chronicles